Malluka beebiblogi

Malluka beebiblogi: kuidas mõõta emaarmastust? (14)

Mariann Kaasik, 27. juuni 2014, 17:45
 PantherMedia / Scanpix
Minu meelest on emadevahelise "võistluse" suurim alaliik see, et kes on siis see rongaema. Kes on parem ema? Mis on selle "parema" ema tunnused.

Nagu te teate, siis on enamik emasid hoidmise koha pealt kahes leeris: ühed on need, kes ei tahagi oma last teistele hoida anda.

"Mina sünnitasin oma lapse endale, loomulikult hoian ma teda ise!" ütlevad nad üleolevalt ja hindava võltsnaeratuse saatel. Sest loomulikult on ju olemas see teine leer.

Samal teemal

Need, kes annavad oma last hea meelega vanavanematele hoida, kui on mõni üritus, kuhu lastega pole sobilik minna, või siis on niisama puhkust vaja. Sellised emad on üldiselt teada-tuntud nagu need rongaemad.

Kas te ei leia, et see on naljakas? Rongaemaks tituleeritakse naist, kes ei taha küll iga sekund elust lapsega veeta, kuid teeb seda siiski valdava enamuse ajast, rohkem kui keegi teine ja armastab oma last. Ühtlasi ka iseennast, sest minu meelest ei saa ennast matta ainult emaks olemisse.

Kuskil peab ikka inimene ise ka alles jääma. Või ei? Miks ei võiks piirduda sellega, et rongaemad on tõesti need, kes oma lapsed hülgavad ja igaveseks lahkuvad? Või need, kes oma lapsi piinavad ja peksavad?

Aga oh ei. Ju siis on meie ühiskond lihtsalt niivõrd heal järjel, et on ikka rohkem nokkida vaja ja kritiseerida teiste emadust ja eluvalikuid.

Ei saa muidugi öelda, et sellised ütlemised ei pane ka ennast imelikult tundma. Kui inimene rõhutab, et ta on lapsega kodus, sest ta ju armastab teda. Ma ka armastan oma last, aga ikka ei ole probleem teda hoida anda. Kas ma armastan teda siis vähem? Kuidas mõõta emaarmastust?

Mul oli sama vestlus sõbrannaga, kes on just see tüüp, kes ei taha väljas käia. Loomulikult ei hõõru ta seda mulle nina alla, et mina seda korra kuus teen, aga see selleks. Ma mainisin talle, et sellised ütlused panevad küll endas natukene kahtlema ja ennast halvemini tundma. Ta hakkas naerma ja seletas, et ka teine pool ei tunne ennast tegelikult hästi.

"Kui mulle öeldakse, et ma käin väljas, sest mul on oma elu ka ja ma tahan ikkagi edasi elada jne, siis tunnen mina, et ma olen isikuna läbikukkunud. Et ma ei oska olla korraga naine ja ema. Et ma ei taha minna mehega kuskile kahekesti. Miks mina tahan ainult lapsega olla," seletas ta mulle oma mõtteid.

Mis teie arvate? Kumb see õigem siis on?

Mariann aka Mallukas kirjutab Õhtulehele kaks korda nädalas, kuid rohkem jutukesi ja seiku elust enesest koos lapse, mehe, ämma, viie kassi ja seaga võite te leida aadressil www.mallukas.com.

14 KOMMENTAARI

k
K2t 28. juuni 2014, 15:39
Ilmselt lüüakse mind siin kohe risti, aga see selleks. Olen poolteist aastat last üksi kasvatanud ja ei kujutaks elu ilma temata ette. Aga peale lapse...
(loe edasi)
d
dfgdvc 28. juuni 2014, 13:01
Ema armastuse viimane tase on see kui ei lubata välja üldse minna kartes õnnetusi.
Loe kõiki (14)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee