Eesti uudised

Stenbockide krahviperekond müüs räämas Kolga mõisa (19)

Andres Tohver, 27. juuni 2014, 07:00
MURENEV PEAHOONE: Fassaadilt kukub krohvi, osa vahelagesid on varisemisohtlikud. Foto: Andres Tohver
Aastaid kestnud Kolga mõisa müügisaaga sai 17. juunil lõppakordi. Uueks omanikuks on Adelberg Kinnisvara OÜ juhataja Anu Koppel.

2007. aastal pani soomerootslasest krahvihärra Anders Stenbock laguneva Kolga mõisa müüki 29 miljoni Eesti krooniga. Stenbocki Perekonna Fondi esindava Ulvi Meier sõnul langes müügihind 14 miljoni kroonini, siis 12, edasi 6 miljoni peale. Kui kroon kadus, oli hinnast järele jäänud 280 000 eurot.

Kinkimise juttu on Andersi suust kuulnud ka muinsuskaitse Harjumaa vaneminspektor Ly Renter, ent tema sõnul ei ole Anders ühegi Eesti riigi asutuse poole kirjaliku kinkimisettepanekuga pöördunud.

Miks ikkagi Stenbockid Kolgast loobusid? Soomes elav Anders Stenbock kommentaare anda ei soovi. Renterile on ta siiski öelnud, et on tavaline inimene, teenib koos abikaasaga riigitööl, kasvatab lapsi ja et tal ei käi jõud mõisast üle.

Uus omanik õpib restauraatoriks

17. juunil ostis Kolga mõisakompleksi Stenbockidelt Adelberg Kinnisvara OÜ juhataja Anu Koppel. Uus omanik ei soostu ostuhinda ütlema. Arvestades Stenbockide soovi Kolgast iga hinna eest vabaneda, võib arvata, et see oli sümboolne.

Mida kavatseb uus omanik ära teha käesoleval suvel?

"Laske natukene atra seada. Esiteks mul on tõeliselt natuke puhkust vaja, nädalake või paar ja siis hakkame tegema," räägib Koppel.

Mõisahoone valitsejamajas jätkab muuseum, peahoone ühes tiivas tegutsenud poekene kolis sealt aga maikuus ära. "Mul on sellest ausalt öeldes kahju!" ohkab Koppel.

Peahoone teine tiib peaks tagasi saama restorani. "Oleneb asjaoludest jälle, sest ega mina seal ei hakka seda pidama. Seal peab olema professionaal, kes restorani peab."

Pikemas plaanis tahetakse nuumhärgade tallis avada seal varem tegutsenud hotell. "See oleneb tuhandest asjast. Ei ole lihtsalt nii, et teeme sanremondi ära ja lähme sisse. Seal on väga palju vigu, mida tuleb hakata parandama, mis eeldab kapremonti," ütleb Koppel.

"Peahoone võtab kõige rohkem aega, sest et seal on vaja teha täielik uuring kõikides ruumides," kirjeldab ta.

"See on väga-väga keeruline objekt."

Koostööpartnereid ei ole Koppel peahoone restaureerimiseks otsinud. "Kuna ma ise õpin praegu restaureerimiskoolis, siis arvan, et seda liini pidi saab parimad tegijad." Eelmisel aastal lõpetas Koppel Eesti kunstiakadeemia. Praegu õpib ta EKA restaureerimiskoolis, võttes kaks kursust korraga.

Restaureerimine neelab miljoneid

"Hetkeolukord on enamiku hoonete puhul halb või väga halb," sõnab Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.

"Loodame, et uus omanik suudab mõisa olukorda stabiliseerida või parandada."

Kolga mõisa plaan näitab kokku 19 hoonet. Investeeringuks vaja minev summa võib vallavanema arvates ulatuda saja miljoni euroni. Muinsuskaitseinspektor Renter ei soovi konkreetset numbrit öelda, aga ainuüksi peahoone restaureerimine neelaks tema arvates kümneid miljoneid.

Küsimusele, palju Kolga mõisa hooneid päästma peaks, vastab sisearhitekt Leila Pärtelpoeg resoluutselt: "Kõik, terve ansambel päris kindlasti."

Renter on poolenisti alla andnud. Tema leiab, et piisab varemete konserveerimisest ja ümbruse korrastamisest, kuni hoonetekompleks leiab mingi kasutuse.

Kolga mõis

• peahoone 1000 ruutmeetrit

• krundi pindala 87,8 hektarit

• hooneid 19

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee