Eesti uudised

Koorijuht: "Laulupeo ettevalmistus oli nii ränk, et tahan koorijuhtimisest loobuda." (72)

Katrin Helend-Aaviku, 27. juuni 2014 07:00
Foto: Teet Malsroos
Laulupeo kadalipp on viinud stressi nii need koorijuhid, kelle koorid välja jäid kui ka need, kes laulukaare alla pääsesid.

"Tahan ameti päris maha panna. Tervis ei pea enam vastu," tunnistab kolme maakoori juht. Kuigi kõik tema koorid pääsesid laulupeole, oli teekond sinna tema jaoks liiga ränk.

Väikses maakohas sega-, nais- ja mudilaskoori juhendaval Marjul on põhjust rõõmustada – kõik tema kolm koori pääsesid laulupeole. Elevust ja juubeldust tema sõnadest aga ei kosta. Raske repertuaar, karm žürii ja pidev närvipinge oli nii ränk, et Marju ei taha enam armastatud tööd teha ega dirigendikeppi käes hoida.

"Olen täiesti läbi. Tervis ei pea enam vastu," ütleb koorijuht avameelselt.

Pärast viimast ettelaulmist näitas Marjul vererõhk üle kahesaja. See pani tõsiselt mõtlema, kas väikse ringitasu eest kooride juhtimine ja stressirohke laulupeo ettevalmistus ikka kaalub üles tervise.

Koor pidi alla neelama žürii sõimu

Samal teemal

"Tahan selle ameti maha panna. Isu on täiesti otsas," on Marju oma valiku teinud. Ta tunnistab, et kui koorid poleks karmist žüriist edasi pääsenud, oleks stress olnud veelgi suurem, lisaks masendus.

Ja žürii oli Marju sõnul tõesti karm. Ta avaldab, et koorid pidid otsustajate ees seistes taluma nii mahategemist, halvustamist kui ka hääletõstmist. Pingeline olukord tekitas närvilisust ja stressi ka lauljate seas ja nõnda kannatas ka ettelaulmine.

"Nii karmid pole ettelaulmised kunagi varem olnud. Oleks ma enne teadnud, et meid ootab ees nii hull kadalipp, oleksin seekord laulupeole minemise mõttest üldse loobunud," tõdeb Marju, kes on laulupeo "luukambri" oma kooridega läbi teinud neljal-viiel korral.

Suure rahvapeo nimel ütles ta viimase aasta jooksul ära kõigist esinemistest, et täielikult laulupeo ettevalmistusele pühenduda. Ta räägib, et sel aastal olid laulud väga rasked. Eliitkooridele vast mitte, aga väikesele maakoorile küll. Teha tuli palju lisaproove.

"Ja laulud peaksid olema huvitavad ja nauditavad, nii et koorilaulja tahaks neid laulda," märgib Marju, et liigrasked laulud jätavad suhu vaid töömaitse ja sedasi võib koorilaul hoopiski välja surra.

Lauluisu kaob ära. Ja kaovad ka koorijuhid.

Tihe sõel ja suur soov laulukaare alla saada sünnitab ühtlasi nihverdamist. Marju on näiteks kuulnud, et kehvema tasemega koorid on ettelaulmise ajaks endale teistest kooridest häid lauljaid juurde laenutanud.

Maakaevamine aitab kurbust leevendada

Väikelinna gümnaasiumis mudilaskoori juhendav Linda on üks neist, kelle koor laulupeole ei pääsenud.

"Olen natuke madalseisus ja praegu veel seljaga selle peo poole," tunnistab koorijuht vaikselt ja lisab, et püüab kurbusest hoolimata siiski naeratust näol hoida.

"Ma olen optimist, aga mingi mürgine tunne ikkagi jääb. Väikeste lauljate pettunud nägusid on väga raske vaadata," ütleb koorijuht, kes näeb üldlaulupidu siiski suure rahvapeona, kus esimesel päeval võiks olla näiteks n-ö kõrgtasemel kontsert ja teisel päeval saaksid häälepaelad valla lüüa ka teised koorid.

Linda loodab, et edasistel laulupidudel leitakse hea lahendus, et kõik lauljad pääseksid suurele peole esinema.

Praegu leevendab koorijuht oma kurbust aias maad kaevates.

"Olen öelnud kõigile oma kolleegidele, et kellel veel vaja maad kaevata, andku aga mulle teada – tulen rõõmuga appi," ütleb Linda siiski lõbusalt ja optimismi säilitades.

Mitu prominentsematki koorijuhti, kellega Õhtuleht ühendust võttis, tunnistab, et selle laulupeoga on kaasas käinud suuremad pinged, kuid selleks, et kellegi peotuju mitte rikkuda, ei soovi keegi täpsemalt enne laulupidu rääkida.

Koorijuht Urve Uusberg: "Mõistan väljajääjate valu, aga usun ka korraldajate heasse tahtesse."

"On olnud olukordi, kus vaimustusega uurid, kuidas me küll häälestuma hakkaksime, mida veel saaks ette võtta (E. Tüüri "Taandujad"). Või nuputad meeleheitlikult, kuidas hoida laste motivatsiooni (M. Kõlari "Kiire-kiire"), kuidas dirigendina saada täpsemat lööki. Kui lõpp on õnnelik, siis jääb sellest pingutusest tore mälestus ja lootus, et suur pidu "maksab memme vaeva". Kui lõpp on ääretult ebaõnnelik, siis on see väga valus," ütleb Urve Uusberg, kes on muusikaõpetajate sektsiooni juhatajana olnud nende toredate ja heade õpetajate kõrval, kes nüüd koos oma lastega peost eemale jäävad.

"Teades neid, võin kinnitada, et töö maht ei jää alla meie omale, kes me peole läheme," kinnitab koorijuht.

Urve Uusberg märgib, et tegelikult on selle laulupeo teema pikem ja kuna avalikkuses saab kaalu iga sõna, ei tahaks ta praegu veel midagi arvata.

"Ma tahan sellest alles mõelda," sõnab koorijuht.

"Tunnetan ka korraldajate poolt keerukusi ja austan nende taotlusi ja hirme. Usun väga tugevalt nende soovi luua ilu ja hoida kõiki haiget saamast. Neil, kes eemale jäid, tuleb hoida meeles, et see otsus ei olnud isiklik. See ei kirjelda neid koorijuhte väärtuslikkuse skaalal, see kirjeldab laululava mahtuvust, koolide võimet majutada ja kindlasti ka üldjuhtide kehtestatud kriteeriume laulupeo kunstilistes eesmärkides, milleni sel korral ei jõutud. Põhjuseks võis olla muutuv maailm, materjali vastupanu või isiklik väsimus. Koorijuht Pärt Uusberg esitab oma intervjuus Sirbile kaalumist vääriva mõtte – ühendada maakondlikke koore juba ettevalmistuses, luua võimalus saada osa ilust ka mujal kui Tallinnas ja Tartus."

Ühtlasi toetab ta Pärt Uusbergi teist mõtet, et peojärgne analüüs peaks ulatuma tagasi vähemalt kümme aastat: millise raskusastmega on laulud olnud, millised probleemid on varem tõstatunud. "Mõni ütleb, et alati on olnud probleeme. Mina ütlen, et seekord on siiski midagi veel. Aga vara on veel sõna võtta," ütleb Urve Uusberg.

Korraldaja: "Lõputult ei saa osalejate arvu suurendada."

Üks korraldajatest, XXVI laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum ütleb, et laulu- ja tantsupidu on viimased kümme aastat olnud pidevas kasvamises – nii publiku kui ka lauljate-tantsijate poolest.

"Käesoleval aastal tehti juba väga palju selleks, et kõrvalejääjaid võimalikult vähe oleks. Laulu- ja tantsupidu on hiigelsuur hariduslik protsess – selle peo eel toimus näiteks üle terve Eesti rohkem kui 700 eelproovi – kümned tuhanded lauljad-tantsijad said tööd teha meie parimate dirigentide ja tantsujuhtide juhendamisel. Lõputult paraku osalejate arvu suurendada ei ole võimalik. Kui eelduseks on see, et nii noorte- kui ka üldpidudel oleksid kõik vanusegrupid esindatud, siis praeguste mahtude juures tekib kõrvalejääjaid paratamatult. Kindlasti on aga oluline tähele panna, et sel korral oli täiskasvanute kollektiivide hulgas laulupeolt kõrvalejääjaid tõepoolest väga vähe, näiteks naiskoore neli, meeskoore kaks. Peolesaajate protsent oli ligikaudu 98," räägib Sten Weidebaum ja lisab, et peol esinemise eelduseks on repertuaari omandamine vähemalt minimaalsel nõutaval tasemel.

Üheks võimalikuks lahenduseks, kuidas kõrvalejääjaid vähem oleks, näeb korraldaja noorte- ja täiskasvanute pidude suurema lahutamise – lapsed esineksid noortepidudel ning üldpidudel osaleksid täiskasvanute kollektiivid.

"Üks asi on veel hingel – varasemalt on palju räägitud osalejatest kui nendest, kes on ilmtingimata laval. Oluline on mu meelest siiski rõhutada, et peol osalevad tegelikult ikka kõik need, kes Tallinna kokku tulevad – ka pealtvaatajad on ju selgelt osalejad. Sest laulu- ja tantsupeo õige tunne tekib ikka siis, kui väljak on rahvast tulvil."

Tänavu 3975 lauljat rohkem

• 2009. aasta üldlaulupeole soovis pääseda 28 025 lauljat ja pillimeest, välja praagiti 1595 ja peole lubati 26 430 inimest.

• 2014. aasta üldlaulupeole lubatakse 32 000 esinejat. Kõrvalejääjate arvu ei suutnud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus artikli trükkimineku ajaks teatada.

• Tallinna lauluväljaku andmeil mahub 1960. aastal valminud laulukaare alla 15 000 inimest ja väljakule 300 000. Möödunud üldlaulupeol esines laval korraga 25 000 lauljat.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee