NAFTARONG: Aasta esimese viie kuuga on nafta- ja naftasaaduste vedu Eesti Raudteel vähenenud 31,9%. (Eesti Raudtee)

Kui Eesti raudteel on kaubavedude maht mullusega võrreldes langenud 21%, siis Soome ja Läti raudtee on suutnud selle aasta viie esimese kuuga kaubavedusid 6% kasvatada.

2013. aastal oli veomaht Eesti Raudtee rööbastel 24,35 miljonit tonni. Peamise mahu andsid traditsiooniliselt nafta ja naftasaadused, väetised, põlevkivi ja keemiakaubad. "Venemaalt laaditi Eesti suunale kokku 14,4 miljonit tonni kaupu," räägib Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik.

Käesoleval aastal on kaubavedu kivina kukkunud. "Aasta esimese viie kuuga on raudteel kaupu veetud 8,9 miljonit tonni ehk 21,5% mullusest vähem. Eelkõige on langenud nafta ja naftasaaduste veomaht, mida veeti 31,9% vähem," räägib Hallik.

Muutuste peamiseks põhjuseks peab Eesti Raudtee vedellasti liikumist Venemaa oma sadamatesse. "Eestit mõjutab eelkõige Ust-Luga sadam, kus nelja kuuga kasvasid mahud üle 23% ning suurimat kasvu näitasid just vedellasti mahud," ütleb Hallik.

"Soome raudteedel veeti 2013. aastal 36,4 miljonit tonni kaupu," vastab Liikennevirasto transpordiekspert Harri Lahelma.

Enim transporditi metsa-, metalli- ja keemiatööstuse kaupu. Venemaa osa sellest oli 13,5 miljonit tonni. Selle aasta viie esimese kuuga on transpordimahud tõusnud. "Kasv on olnud umbes 6%," räägib Lahelma, et suurenenud on iseäranis Venemaa transport ja transiit.

Lahelma sõnul sõltub raudteetransport Soome traditsioonilise tööstuse olukorrast, Venemaa impordist ja transiidist, rööbaste olukorrast ning läbilaskevõimest, aga ka Euroopa Liidu raudteemaksust.

Läti raudteel veeti 2013. aastal 55,8 miljonit tonni kaupa – peamiselt naftatooteid ja sütt. Sellest 43 tonni tuli Venemaalt. "2014. aasta esimese viie kuuga on veetud 26,5 miljonit tonni kaupa, mis on 6% rohkem kui 2013. aasta samal ajal," ütleb Eesti Raudtee endine juht ja praegu Läti Raudtee peainsenerina leiba teeniv Kaido Simmermann.

Transiidiekspert Raivo Vare peab Läti Raudtee edu aluseks Venemaa soodsat suhtumist ning lätlaste paindlikku tariifipoliitikat. Ent on ka kitsaskohti nagu Läti sadamate teenindamisvõime piiratus, mis tekib rongiseisakud. Venemaal võivad tulla järsud muudatused kas kaubaomanike või Venemaa Raudtee valikutes. "Viimane eelkõige seoses Venemaa oma sadamate koormamise vajadusega Venemaal toimuva raudteeveomahtude üldise languse tingimustes," ütleb Vare.

Vare arvates peaks Eesti Raudtee lätlastega transiidi pärast jõulisemalt konkureerima. "Kogu süsi on läinud neile, kuigi võiks vabalt ka meil liikuda. Sama on ka heledate naftatoodete ja väetistega."

Jaga artiklit

15 kommentaari

L
logistik  /   11:14, 27. juuni 2014
Miks peaks vene kaup sõitma mööda raudset teed Tallinnasse ja sealt laevale...palju odavam on see läbi Läti või Leedu vedada ja sealt laia maailma saata....laevatee ju palju lühem ja transiidimaksudki sõbralikumad.
A
AJALUGU  /   11:07, 27. juuni 2014
HITLERIL JA STALINIL OLI 101 PROTSENTI ÕIGUS,KÕIGE TAGA ON JUUT.MINA LIIDAN SINNA ELi JA JÄNKIDE ROLLI.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis