Võtmed käes: Et rõõm leitud korterist ei jääks üürikeseks, tuleb sõlmida läbimõeldud üürileping, mis aitaks edaspidi vältida lahkhelisid omanikuga. Foto: PantheMedia/Scanpix
Ia Mihkels 27. juuni 2014 07:00
Taas on käes aeg, kui huvi üürikorterite vastu eriti suur, sest koduotsijate hulka täiendavad ka tänavused koolilõpetajad. Kui sobiv eluruum leitud, tuleb sõlmida üürileping, mis kaitseks mõlema poole huve.

Sellise üürikorteri leidmine, kus saaks end koduselt tunda, on juba iseenesest suur töö: korter, mis oleks hinnalt vastuvõetav, on tihtilugu üsna räämas, selliste eluruumide eest aga, kuhu oskaks end mõnusalt elama kujutleda, küsitakse enamasti kuu üüritasu näiteks kahetoaliste puhul alates 400 eurost. Koos lisanduvate kommunaalkuludega võib see talvekuudel tähendada 600–700 euro suurust väljaminekut. Taskukohaste pakkumiste passimine võib korteriotsingust teha üsna närvesööva ettevõtmise.

Kergendatult hingata ei saa ka siis, kui sobiv elamine on leitud. Tingimata tuleb sõlmida võimalikult üksikasjalik ja läbimõeldud kirjalik leping – mida täpsem see saab, seda vähem on hiljem oodata arusaamatusi. Veenduge, et kõik lepinguga kaasnevad õigused ja kohustused on arusaadavad, ja täpsustage kõike, mis jääb ebaselgeks.

Täpselt peaks kirja saama, millised kõrvalkulud (vesi, elekter, küte jm) jäävad üürniku kanda ja kui suured need keskmiselt on (eraldi suvel ja talvel). Südametunnistusega omanik jätab tavaliselt enda kanda omandiga seotud kulud (nt ühistu võetud laenu maksed, remondifondimaksed jmt), aga see tuleb kindlasti enne kokku leppida ja lepingusse kirja panna.

Oma õiguste ja kohustuste asjus peaksid lepingupooled omavahel suhtlema kirjalikult, nt e-kirja teel, et hilisemate võimalike lahkhelide puhul saaks asjaolusid tõendada.

Kohustused üürnikul ja omanikul

Üürileandja peab tagama, et üürnik saaks eluruumi kokkulepitud ajal ja lepingujärgses seisundis. Edaspidi tuleb üürileandjal omal kulul kõrvaldada eluruumist puudused, mille eest lepingu järgi ei vastuta üürnik.

Justiitsministeeriumi kodulehelt (www.just.ee) leiab hulga kasulikke nõuandeid üürilepingu sõlmijaile. Muu hulgas on seal kirjas, et tähtajatu lepingu korral võib üürileandja tõsta eluruumi üüri iga kuue kuu tagant, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Teates tuleb märkida uus üürisumma ja selle kehtima hakkamise aeg, üüri tõstmise põhjendus ja selle vaidlustamise kord.

Tähtajalise üürilepingu kehtivuse ajal võib üüri tõsta üksnes juhul, kui selle tõstmise ulatus ja arvestamise metoodika on üürilepingus täpselt sätestatud, üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja üüri ei tõsteta üle ühe korra aastas.

Võlaõigusseadus näeb ka ette, et kui üürileandja on nõudnud üürnikult tagatisraha, siis peab ta selle hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi ning vähemalt keskmise kohaliku intressiga.

Üürnik peab hoidma eluruumi heaperemehelikult. Kui ta soovib teha seal suuremat remonti, peab ta saama selleks ­üürileandja loa. Üürniku põhikohustus on maksta kokkulepitud üüri. Kui ta seda ei tee, on üürileandjal teatud juhtudel õigus leping üles öelda.

Üürnikul on õigus majutada üüritud eluruumi oma perekonnaliikmeid, kuid omanik võib lepingus sätestada, et seda tohib teha üksnes tema nõusolekul. Ka allüürile andmine tuleb kõne alla vaid omaniku nõusolekul ja üürnik vastutab allkasutaja tegevuse eest.

Kui leping lõpeb, peab üürnik eluruumi vabastama ja tagastama selle üürileandjale sellele vastavas seisundis. Vaidluste ennetamiseks on mõistlik lepingut sõlmides lisada sisustusest pildid – siis pole põhjust iga kriimu või pleki asjus lõputult vaielda.

Elukoht kirja üürilepingu alusel

Rahvastikuregistri seaduse järgi peaks iga inimene registreerima rahvastikuregistris oma elukoha, üldjuhul aadressi täpsusega (tänav ja maja number, kortermaja puhul maja ja korteri number). Elukoha registreering rahvastikuregistris on oluline maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, aga see annab kohaliku omavalitsuse elanikule ka õiguse saada registreeritud elukoha linnalt või vallalt sotsiaalteenuseid. Üürilepingu alusel saab ka üüritava eluruumi registreerida rahvastikuregistris enda elukohaks. Seda paljud inimesed ei tea ja nii jätavad nad ennast ilma nii mõnestki võimalikust sotsiaalteenusest.

Eluruumi omanikul pole seejuures põhjust midagi karta, kui üürnik oma elukoha registreerib: vastupidiselt laialt levinud avamusele ei anna ainuüksi kanne rahvastikuregistris inimesele mingit õigust pretendeerida eluruumi kasutamise õigusele, veel vähem omandiõigusele.

Omanik ei pea aga leppima ka sellega, et tema eluruumi enda elukohana registreerinud üürnik jääbki sellele aadressile kirja – ka siis, kui ta seal tegelikult enam ei ela. Seadus annab sellisel juhul omanikule õiguse taotleda elukoharegistreeringu kustutamist.

Rahvastikuregistri seaduse § 46 alusel peab omanik selleks esitama kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avalduse, et lõpetada väidetava eluruumi kasutaja elukoha registreering omanikule kuuluvas eluruumis. Seejärel saadab kohalik omavalitsus 10 päeva jooksul väidetavalt selles ruumis elavale isikule rahvastikuregistris märgitud aadressil teate, et eluruumi omanik on esitanud registreeringu lõpetamise avalduse, ning avaldab sellekohase teate ka Ametlikes Teadaannetes. Kui väidetav elanik ühe kuu jooksul kirja saamisest või väljaandes ilmunud kuulutuse avaldamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist (st et ta siiski elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või et tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle), siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta. (Allikas: www.rmp.ee)

Uuri teise poole tausta

Eluruumi omanikule abiks

• Krediidiinfo maksehäireregistrist (www.krediidiinfo.ee) saab ­tuvastada üürniku varasemaid võlgnevusi ja maksekäitumist.

• Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) – näha on kohtutäituri, vara arestimise, pankrotimenetluse jm teated.

• E-toimik (www.e-toimik.ee) – andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta.

• Riigi Teataja (www. riigiteataja.ee) – saab tutvuda jõustunud ­kohtulahenditega.

Üürnikule abiks

• Kinnistusraamat (kinnistusraamat.rik.ee) – näitab üüritava eluruumiga seotud andmeid (omanik, kinnisasjale seatud piirangud, seda koormavad hüpoteegid jm.

• Äriregister (ariregister.rik.ee) – kui üürileandja on juriidiline isik, leiab siit andmeid (maksuvõlad, ärikeelud jm).

• Mõlemad pooled võivad teineteise kohta tarvilikku infot saada ka sotsiaalmeediast. (Allikas: www.just.ee)