Repliik

Repliik | Elukooslus ja kooselu (4)

Marko Pomerants, riigikogu õiguskomisjoni aseesimees, IRL, 26. juuni 2014, 18:27
Foto: TIINA KÕRTSINI
Avastasin seadusarutelude vältel, et valitsuse eelnõude seletuskirjad on sotsiaalseid mõjusid analüüsides muutunud mõjude analüüsi aspektist liigirikkaks. Mõju regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, aga ka mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lastekaitse seaduse puhul nenditakse, et oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.

Kooselu seaduse algatajad pole mõjude analüüsiga vaeva näinud. Kogu mõjude osa mahub peaaegu kahele reale: "Kooseluseadus puudutaks kõiki koos elavaid inimesi sõltumata soost, kes võiksid soovida omavahelisi õiguslikke suhteid reguleerida kooselulepingu sõlmimise kaudu. Isikute täpne hulk on teadmata."

Küllap vääriks selline elukooslus nagu registreeritud kooselus elamine, olgu siis sooneutraalsena või ilma, rohkemat tähelepanu kui need kaks rida. Bioloogias tähendab elukooslus enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit, olgu selleks siis mets või järv. Ja keegi ei ütle, et ühel puhul on lihtsalt tegu puiduga ja teisel puhul veega.

Pisiasi või põhimõtteline küsimus?

Aga võib olla ongi tegu tühise küsimusega, mis ei muuda meie elus midagi, või siis õige pisut, tehes osa inimesi õnnelikumaks.

Selle teema tühisust ei kinnita aga selle eelnõu menetlemisega kaasnenud kirg ja taktika. Ühel hetkel algatati väga toores eelnõu. Nii nagu "rohelised mehikesed" kehtestasid Krimmis ennast täiesti iseenesestmõistetavalt, olid ka algatajad täis indu, tehes õiguskomisjonis manöövreid ja pidasid propagandasõda, eirates seni riigikogu komisjonidele omast omavahelise vaba arutelu reeglit ja külvates meediale infot andes umbusaldust. Olen nõus, et ühe riigikogu liikme sõnakasutus võib tunduda teisele räige ja solvav, aga sel juhul peaks olema julgust anda oma tundmustest ka märku. Eks see ebatäiuslikkus võib meis kõigis välja lüüa. Üldiselt tuleb tunnistada, et riigikogu saalis kooselu seaduse eelnõu menetledes jäid inimesed ikka nendeks, kes nad oma igapäevases olemuses on: jõudes lõpuks ikka laiamiseni või jäädes väljapeetuks.

Kuidas edasi?

Ilmselt võib olla kindel, et mitmesugused aktsioonid jätkuvad. Paljusid kolleege on närvi ajanud need sajad e-kirjad, mis on meieni jõudnud, sisaldades valdavalt eelnõu vastaseid seisukohti, aga ka toetuseavaldusi. Minu meelest pole hullu midagi. Ka näiteks vanemapensionit edasilükkava seaduseelnõu puhul oleks ju tore saada neid stiilis: "Ei seaduse läbisurumisele!" või "Väga õige algatus, toetan valitsust ja jälgin, kuidas te hääletate!"

Justiitsministeerium on lubanud seda eelnõu parendama hakata. Kõike tehnilist saab eelnõudes sõnastada, aga kas üht eelnõud saab paranda nii, et meis välja kujunenud hinnangud ja arusaamad muutuksid paari kuuga, on kahtlane. Samasisulist parendustööd pole justiitsministeerium aga esialgu nõus tegema IRL-algatatud lakoonilise perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu suhtes, mis pakuks lahendusi neile inimestele, kes elavad faktilises kooselus ilma seda registreerimata. Kuigi probleemipüstitus olevat õige.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee