VALIKUD: Üha rohkem lapsevanemaid keeldub oma lapsi vaktsineerimast. Terviseamet ja perearstid näevad selles suurt ohtu, sest kiiresti levivad ja raskelt kulgevad nakkushaigused on eluohtlikud ning mida rohkem on vaktsineerimata inimesi, seda suurem on epideemia vallandumise oht. Foto: AOP
Katrin Helend-Aaviku 26. juuni 2014 07:00
Läkaköhas beebi, nahk õhupuudusest sinine, on ka paljunäinud arstidele kohutav kogemus

"Mitmed vaktsineerimisest keelduvad vanemad ütlevad, et nad vastutavad ise oma lapse tervise eest, andmata aru, mil viisil nad seda teha kavatsevad," muretseb perearst vanemate lühinägelikkuse pärast.

Jutt käib n-ö kalendrivaktsiinidest, mida süstitakse juba lapseeas ja mis annavad kaitse selliste nakkushaiguste vastu nagu leetrid, läkaköha, mumps jt.

Terviseameti andmetel ei lase aasta-aastalt üha rohkem vanemaid oma lastele neid kaitsesüste teha. See teeb nii terviseameti kui ka perearstid väga murelikuks, sest nõnda satuvad eriti tõsisesse ohtu imikud ning ka suured haiguspuhangud on kerged tulema.

Perearst Iris Koort ütleb, et kaitsesüstimisest keelduvaid vanemaid on aga peaaegu võimatu ümber veenda. Mida ei suuda arst, seda teeb vahel elu ise oma õppetundidega.

Kogemus, mis muutis tõekspidamist

Kahe lapse ema Kaja (nimi muudetud) on üks neist, kes oli varem põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu. Tõsine juhtum tema elus aga pani teda oma tõekspidamist muutma.

Kaja on loodusliku eluviisi järgija. Ta oli lugenud kaitsesüstimisega kaasnevatest terviseriskidest ja tegi seetõttu armastava emana enda arvates parima otsuse: oma lapsi ei lase ta kindlasti vaktsineerida.

Siis aga nakatus tema poolteiseaastane tütar läkaköhasse. Haigus kulges raskelt. Kaja ei soovi väga sellest rääkida. Ta poetab vaid vaikselt, et juhtunu pani teda oma varasemaid veendumusi ümber hindama.

"Ma tundsin end ikka väga halvasti. Aga ma ju tõesti tahtsin parimat," ütleb Kaja. Õnneks tütar paranes ja ema lasi vaktsineerida oma mõlemad lapsed.

Perearst Iris Koort nendib, et paraku on nii tema kui ka tema kolleegide praktikas olnud mitmeid juhtumeid, kui varem kindlameelselt kaitsesüstimisest keeldunud vanemad pärast lapse haigestumist olukorra tõsidust mõistavad.

Näiteks jäid ühe pere kaks vaktsineerimata väikelast läkaköhasse. Selle pere vanemad lasksid hiljem oma lastele ära teha nii kalendrivaktsiinisüstid kui ka vaktsineerimiskavasse mittekuuluvad tasulised süstid.

Koort ütleb, et laste vanemad ei adu enamasti reaalseid ohtusid: "Sage on see, et soovitakse lapsi vaktsineerida kunagi hiljem. Tüüpväited on: las nad kasvavad veel, nii väikest on kahju torkida, tema immuunsüsteem peab ise hakkama saama," märgib perearst, et lapse kaitsmine tõsiste nakkushaiguste eest oleks mõeldav vaid siis, kui kasvatada ta üles üksikul saarel, kus on välistatud teiste inimestega kokkupuutumine.

Leetrid ja läkaköha on ühed ohtlikumad

Perearst ütleb, et vaktsiinvälditavatest haigustest, mis nii lapsi kui ka täiskasvanuid reaalselt ohustavad, on ühed ohtlikumatest leetrid ja läkaköha.

"Läkaköha kulgeb teismelisel ja täiskasvanul mõnikord sarnaselt viirusinfektsiooniga, seetõttu jääb neil haigus sageli diagnoosimata. Selline haige võib aga näiteks arsti ooteruumis, ühistranspordis või ostukeskuses kohatud vaktsineerimata jäetud imikut nakatada surmavasse haigusesse. Imikutel kulgeb haigus enamasti väga raskelt, tekitades ajukahjustuse ja kopsupõletiku," räägib Koort.

Teatavasti kaitsesüstitakse lapsi läkaköha vastu kolmandal elukuul ja enne seda on nad nakkustele väga vastuvõtlikud. Ühel tema kolleegidest oli mõni aasta tagasi just sarnane juhtum, kus kahekuune beebi haigestus läkaköhasse.

Koort vahendab oma kolleegi ja ütleb, et see oli isegi paljunäinud arstile kohutav kogemus: "Laps oli peaaegu aasta aega vahelduvalt haiglas hingamispuudulikkusega. Õnneks lõppes kõik kenasti, ta sai terveks. Aga näha nii väikest abitut beebit köhimas, lisaks oli tal õhupuudus, nahk oli sinine – see oli hirmus."

Eestis suri viimati 2007. aastal teadaolevalt läkaköhasse ühekuune laps, Leedus aga üle-eelmisel aastal kaks vaktsineerimata imikut, kelle vanemad olid teadlikult kaitsesüstimisest loobunud.

Ka leetrid on väga nakkavad ja kulgevad raskelt. Võimalikeks tüsistusteks võivad olla kopsupõletik ja ajupõletik.

Leetritesse nakatumine on väga tõenäoline ka näiteks Euroopas reisides, suuri leetripuhanguid on esinenud viimastel aastatel Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Rumeenias, Inglismaal ja Iirimaal.

Perearstidel on ka tuua näiteid välismaale õppima läinud noortest. Näiteks ühel noormehel jäid esialgu õpinguplaanid Ameerika ülikoolis katki, sest seal ei võetud vastu vaktsineerimata õppureid.

Teine noormees oli aga Venezuelas vahetusõpilaseks, kui terve klass haigestus mumpsi, aga lapsena kaitsesüsti saanud Eesti poiss oli terve kui purikas ja istus ainukesena koolipingis.

Haigused on ohtlikumad kui vaktsiin

"Kuna tänapäeval on moes olla looduslik ja öko, tutvustavad vaktsineerimisvastasuse ideoloogid sellist valikut ököstiili ühe osana. Keskendutakse vaktsiinide võimalikele kõrvaltoimetele, aga ei räägita haigustest, mille vastu need kaitsevad," räägib Koort. Ta märgib, et tegelikult on paljud kaitsesüstimata lapsed terved just tänu teistele, kes on vaktsineeritud.

Koort ütleb, et vaktsineerimisvastaste vanemate üks argument ongi see, et kui kõik ülejäänud lapsed on kaitsesüstitud, pole nende järeltulijal ohtu haigestuda.

"Lisaks selle väite küünilisusele on see ka ebaloogiline – mida suuremaks kasvab mittevaktsineerijate hulk, seda nõrgemaks jääb kogukonna immuunsus ja seda suurem tõenäosus on haiguspuhangute tekkeks. Kindlasti tasub teada, et kõik tänapäeval Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on kvaliteetsed ja ohutud. Vaktsiinvälditavad haigused on palju ohtlikumad kui mistahes vaktsiini kõrvaltoimed," räägib Koort.

Ta ütleb, et ohte, mille vastu me oma lapsi kaitsta ei saa, on maailmas niigi palju, milleks veel mõnda juurde võtta.

"Oma lapse vaktsineerimata jätmine on sama vastutustundetu käitumine, kui tema nälga jätmine või tal autos turvavöö kinnitamata jätmine," toob ta võrdluse.

Koort rõhutab, et vanematel, kelle lapsed on siiski mingil põhjusel kaitsesüstimata, lasub kohustus sellest kindlasti nii lasteaias kui ka koolis teada anda.

Lapsed haigestusid Tais leetritesse

Eelmise aasta kevadel viibisid Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus ravil ja jälgimisel kaks ühest perest pärit last, kes olid Taimaal nakatunud leetritesse.

Kuueaastane laps oli täielikult vaktsineerimata vanema avalduse alusel ja kolmeaastane oli saanud sünnitusmaja vaktsiinid ning ühe kalendrivälise vaktsiini.

Nakkuskliiniku infektsionisti Leelo Moosari sõnul olid ülejäänud kaitsesüstid, kaasa arvatud leetrid, vanemate avalduse alusel tegemata.

"Vanemad veetsid koos lastega ligi kahe kuu pikkuse perekondliku puhkuse Taimaal moodsas puhkekeskuses koos sõprade ja nende lastega. Kuueaastane laps, kes kodus olles põdes sageli hingamisteede viirusnakkusi, haigestus ka Tais olles. Lapsega käidi korduvalt lähedal asuvas suurlinnas arstikontrollis. Vanemate kirjelduse järgi tuli arsti vastuvõttu oodata tundide kaupa koos kohalike väga haigete lastega," annab infektsionist täpsema pildi juhtunust. Laps haigestus puhkuse ajal ka teist korda.

"Tal oli palavik, tugev köha, nohu ja silmade sidekesta põletik. Tagasiteel koju oli lapsel lennukis kõrge palavik, tugev peavalu ja silmade valguskartlikkus. Näole ja rindkerele hakkas tekkima lillakaspunane laigutine lööve. Väike patsient toodi kiirabiga meile Eestisse saabumise õhtul. Lapsel diagnoositi parempoolne kopsupõletik ja vereproovidest leiti leetriviiruse värsked, ägeda haiguse aegsed antikehad," räägib Moosar.

Umbes nädal hiljem tekkisid samad sümptomid ka pere kolmeaastasel lapsel, kel samuti diagnoositi leetrid. Mõni kuu hiljem alustas pere lastele kalendrivaktsiinide tegemist.

Pärast seda aga koliti välismaale ja siinsetel arstidel puudub praegu teave selle kohta, kas kaitsesüstimist ka seal jätkatakse.

Tagantjärele on selgunud, et leetritesse haigestusid ka Taimaal olnud sõprade pere eelkooliealised lapsed ja üks noor täiskasvanu. See pere elab alaliselt Eestist väljaspool ja haiguse diagnoosisid sealsed arstid.

Suurpere ema: "Mina vaktsiine ei usalda."

Lasterikka pere emal Merikesel on viis last. Noorim neist on kolmeaastane ja vanim 23. Täiesti vaktsineerimata on kaks noorimat last, üks lastest on saanud haiglas pärast sündi ainult tuberkuloosisüsti.

"Tegemata on kõik vaktsiinid ja selle põhjuseks on see, et ma ei usalda neid. Minu jaoks on inimorganism nii geniaalne süsteem, et inimene ei saa võtta endale õigust suvaliste vaktsiinidega sekkuda selle toimimisse. Arvan, et vähemalt nn lastehaigusi (punetised, leetrid, läkaköha, mumps, tuulerõuged, rotaviirus) on võimalik edukalt tugeva immuunsüsteemiga laste puhul põetada-ravida. Mina olen teinud valiku pigem haigusi põdeda, kui riskida vaktsineerimisega."

Merike räägib, et tema tutvusringkonnas on mitmeid emasid, kes seostavad laste terviseprobleeme just kaitsesüstimisega.

"See, et teadusuuringud seda ei tõesta, ei tähenda veel, et reaalne elu seda ei näita," arvab Merike. Lasteaias on ta teada andnud, et lapsed on tema soovil vaktsineerimata.

Kuidas Merike oma lapsi ohtlike nakkushaiguste eest ilma kaitsesüstimata kaitseb?

"Vaktsineerimise alternatiiviks on immuunsüsteemi tugevdamine, pikk imetamine, karastamine, kodune terve psüühiline keskkond jm asjaolud, millest sõltub inimeste tervise vastupanu haigustele. Minu kaks noorimat laste ei ole oma elu jooksul peaaegu üldse haiged olnud," vastab suurpere ema.

Tuhanded kaitsetud lapsed

  • Läkaköha – Eestis esineb aastas kuni 1300 haigusjuhtu.
  • Mumps, punetised, leetrid – eelmisel aastal oli Eestis vaktsineerimata 5953 last, mis on 700 lapse võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal ja enam kui poole võrra rohkem kui aastal 2007. Aastal 2010 registreeriti Euroopas 21 leetrite põhjustatud surmajuhtu.
  • B-viirushepatiit – eelmisel aastal jäi vanemate avalduse alusel vaktsineerimata 21 832 last.
  • Poliomüeliit ehk lastehalvatus – eelmisel aastal ei saanud Eestis kaitsesüsti 4850 last. Eelmisel aastal registreeriti kaheksas riigis 399 metsiku polioviiruse põhjustatud haigusjuhtu.

Allikas: terviseamet