Kuna Mari alles hiljuti veel istuda ei osanud, siis ei ole mina sellest potitreeningust suuremat arvanud. Ta on ju alles beebi ja ta ei pea oskama potil käia. Kuna aga ma elan koos ämmaga, kes kõiki oma lapsi alates teisest elukuust potile pani (ja kõik need lapsed olid aastaselt juba 100% potilapsed), siis hakkas ta mulle mingi aeg rääkima, et tuleb ikka pott osta, sest tema tahaks hakata Mari peale sööki potile panema.

No selge, kui tema tahab ja viitsib, miks siis mitte. Esimeseks potiks saime Beebicenteri roosa potikese, mis on siiski rohkem mõeldud suuremale lapsele, sest auk on ilmatuma suur ja Mari vajus pea üleni sinna sisse. Ometi õnnestus ämmal nii mõnigi kord siiski potti "saak" püüda.

Ütlen ausalt, mina selle potimajandusega tegelenud pole. Väga tihti on Mari vanaemaga all ja seal nad siis omaette potitavad ja on. Ma ei uskunud, et nii väike võiks üldse aru saadagi, et häda tuleb potti teha.

Ühel päeval sain kirja, et mind ootab Smartpostis väike pakike. Okei, pakk oli siiski Marile ja selle sees oli väike kaasaskantav pott. See meeldis ämmale juba rohkem – hea väikse auguga olevat teine. Ja sellest ajast peale on Marikene iga päev oma roosal potil häda tegemas käinud. Ausalt kah.

Et seda mulle tõestada, näitas ämm mulle mitut pilti potisisust. Teie õnneks ma neid siia lisama ei hakka, sest mulgi oli üsna rõve neid vaadata. Ja ma just parasjagu sõin ka…Aga see selleks.

Ämm väitis, et ah, Mari käib ju AMMU potil. Teinekord ikka juhtub, et tuleb mähkmesse, aga enamasti siiski potti.

Okei, tahtsin mina siis Marist uuel potil pilti teha. Panin ta potile, võtsin telefoni ja kuulsin, kuidas Mari viisakalt potti siristas. Ma olin hämmingus. Kuidas ta teadis, et potti tuleb pissida? Ämm arvab, et see on seepärast, et istudes on ikka mugavam oma asju ajada, kui lamades või käpuli olles vms.

No ja kui ma ta siis tahtsin potilt üles tõsta, oli ta salamahti number kahte tegema hakanud ja see kõik kukkus POTS mulle paljaste varvaste vahele. Elu õied…

Aga jah, ma tean, et see ei pruugi nii üldse jääda, aga kui ma Mari püksid ära võtan ja ta poti kõrvale panen, siis ta sätib juba lausa ise ennast sinna istuma. Alati kaua ei viitsi, mõnikord ei tule ka midagi, aga ikka läheb istub korraks. No nii moe pärast. No on ju tubli kaheksakuune beebi mul Paremklõpsake siin piltide allalaadimiseks. Teie privaatsuse kaitsmiseks tõkestas Outlook selle pildi automaatse allalaadimise Internetist. :)

Paljud väidavad, et see imiku potitreenimine on mõttetu stressi tekitamine. Et laps nagunii ei saa sellest aru ja aeg, millal ta hakkab seda seost mõistma (pott ja häda) tekib umbes 2-3 aastaselt. Mu ämm pidi ümber kukkuma. "Kahe aastased lasevad ikka veel püksi?" ei suutnud ta uskuda. Tema alustas oma laste potitreenimisega mõne kuu vanuselt, kuid siiski pigem vajaduse tõttu, mitte sellepärast, et ta nii ülientusiastlik lapsevanem oleks. Nimelt on ämm terve elu väheke haige olnud ja mähkmeid pesta oli tal lihtsalt raske.

Tõepoolest on see potitamine lapsevanemale tüütum kui lasta lapsel püksi/mähkmesse teha. Jah, pean nentima, et mina ka ei viitsiks last nii palju potile panna kui lapse vanaema. Aga mis seal ikka, vähemalt keegi viitsib. See muidugi on juba meie maja luksus, et see ei pea olema mina, vaid ämm.

Ämma sõnul on inimeste suurim valearusaam see, et kui tita juba punnitab, et ju siis on liiga hilja. Et juba teeb häda. Tegelikult ei käi see teps nii kärmelt ja kui sa punnitamishelide ajal lapse potile saad on juba väga hästi.

Kui vanalt teie oma lapsi potitama hakkasite?

Jaga artiklit

21 kommentaari

K
katsu  /   13:07, 29. juuni 2014
Minu lapsed 80-aastatel hakkasid potil käima umbes poole aastaselt. Toetasin neid potil istudes ja hädad tuli ilusti potti piss-piss meelitamlse peale ja löpuks kiitmine, et kui tubli. Laps oli önnelik ja ema ka. Nii väike tita öpib väga ruttu aga 2-3 aastasel lapsel on juba oma tahtmine ja iseloom, sellepärast on raske neid enam potile saada. Ei tarvi mingeid raamatuid kuna kui asjast suur number teha siis laps hakkab mötlema, et asi on ohtlik ja imelik ja jonnib vastu. Ja 3 a laps on juba väga tark, mulle on mu ema rääkinud, et kui olin 3 a siis olin"" armunud"" oma lasteaia yhte poissi, kui söök ei maitsenud, ema ähvardas poisile ära rääkida ja söök jälle maitses!
K
katsu  /   13:06, 29. juuni 2014
Minu lapsed 80-aastatel hakkasid potil käima umbes poole aastaselt. Toetasin neid potil istudes ja hädad tuli ilusti potti piss-piss meelitamlse peale ja löpuks kiitmine, et kui tubli. Laps oli önnelik ja ema ka. Nii väike tita öpib väga ruttu aga 2-3 aastasel lapsel on juba oma tahtmine ja iseloom, sellepärast on raske neid enam potile saada. Ei tarvi mingeid raamatuid kuna kui asjast suur number teha siis laps hakkab mötlema, et asi on ohtlik ja imelik ja jonnib vastu. Ja 3 a laps on juba väga tark, mulle on mu ema rääkinud, et kui olin 3 a siis olin"" armunud"" oma lasteaia yhte poissi, kui söök ei maitsenud, ema ähvardas poisile ära rääkida ja söök jälle maitses!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis