Foto: Marko Kaldur
Marko Kaldur 25. juuni 2014 18:11
1940. aastatel põgenesid paljud eestlased metsade rüppe, et sealt pelgupaika otsida ning võõrvõimude vastu võidelda. Metsavendade peidukohtasid oli sadu kõikjal üle Eesti, tänapäeval on säilinud neist vaid vähesed. 

Viljandimaal Hargla ja Mustla vahele jäävates metsades asuv Ennuksemäe metsavendade punker on üks väheseid taastatuid.

Kohaga seondub traagiline ajalugu, mida tänapäevalgi võib tajuda - selleks ei pea vanu ürikuid lappama vaid saab suisa metsavendade punkrisse kohapeale minna.  

1944. aasta sügistalvel rajasid okupatsioonivõimude eest põgenevad mehed Ennuksemäe metsade ja rabade keskele salajase pelgupaiga, mida teadsid vaid vähesed asjassepühendatud.

Punkrit ehitanud mehed lootsid küll eesti rahva elujärje paranemisse, ent ei uskunud tõenäoliselt selle peatsesse saabumisse. Sestap valmis "valge laeva" ootamiseks mõeldud maaalune peidukoht tavalistest metsavennapunkritest palju suurema, mugavama ning võimsamana, pakkudes nii hubast peavarju kui vastupanuvõimalust ründajaile.

Peagi see hetk saabuski, mil võõrvõimud said haisu ninna Ennuksemäele pagenud inimestest.

1945. aasta 21. veebruaril alustas NKVD rünnakut Ennuksemäe metsavendade - ehk nende tõlgendusel bandiitide - vastu.

Üle kuue tunni kestnud lahingus ja tulevahetuses hukkus metsavendade poolel seitse meest, ründajaist kaks. Viis vangi (teiste seas üks naine) viidi ülekuulamistele ning saadeti seejärel Siberisse.

2010. aastal taastati traagilise ajalooga Ennuksemäe metsavendade punker ligilähedases suuruses.

Punkri külastajaid ootab lisaks pikale metsateedel rappumisele veel mitmekilomeetrine jalgsimatk läbi metsa ning kohati soise maastiku.

Lõpuks, kui maapind taas kõrgemaks ja kuivemaks muutub, ei täheldagi silm esmalt punkri asukohta.

Alles künkassekaevatud peidupaiga katusel seistes ja loodust tähelepanelikumalt uudistades märkab maapinnal puidust luuki.

Luugi kaudu punkrisse laskuja satub mitmesse eri mõõtu ruumi (NB! Taskulamp kaasa!).
Keskses meeskonnakambris asuvad lavatsid ja lauad - seal veetsid metsavennad suurema osa oma vabast ajast.

Tunnelid viivad eri suundadesse - mitmekümnemeetrise maa-aluse jalutuskäigu järel saab erinevate luukide kaudu taas maapinnale tõusta.

Tänapäeval punkri ümbrus enam vaenlaste kartuses mineeritud ei ole - kuigi ega sellest polnud kasu metsavendadelgi, kuna talvise rünnaku ajal miinide käivitussüsteemid lihtsalt ei toiminud.

Punkri lähedale maeti ka osa lahingus langenud metsavendade säilmetest, samuti asub sealkandis lõkkekoht, kus jalgu puhata või kuhu pikemalt laagrisse jääda.

Vihmase ilmaga võib rahumeeli ka punkris ööbida - tänapäeval ilma vaenlase kallaletungi kartmata. Lavatsid ning ahi on seal öömajalistele mõnusat turvalisust pakkumas. 

Hetki rännakult:

Mitmed matkajad, kes Ennuksemäe punkrit talvel või hilissügisel ööbimiseks kasutanud, räägivad kõhedusttekitavatest hetkedest kui hämaras punkrist välja astuda.

Küll pajatatakse varjudest, mis metsapiiril liiguvad; ebamugavustundest, otsekui keegi jälgiks su tegemisi; imelikest häältest, mil pole mingit pistmist loodushäältega.

Põhjuseks peetakse lahingus langenud, aastakümneteks metsa alla vedelema jäetud, korduvalt üles kaevatud, pilastatud ning lõpuks osaliselt punkri lähedale sängitatud metsavendade hingesid. Eriti neid kahte, kelle nimesid pole ei hauakivil ega keda ka mälestata ülejäänute kõrval.

Olgu teispoolsusega lood kuidas on, ent endalgi on Ennuksemäe punkris ööbides tekkinud tunne, et veel KEEGI viibib samal ajal seal.

Isegi kui kõik punkrisissepääsud korralikult suletud ning siseruumid ja käigud üle kontrollitud, tundub rahulikult laternavalguses laua ääres istudes, nagu kellegi silm jälgiks mõne kaugema nari pimedusest.

Ning mis veel kõige kummalisem - kui samasse nurgakesse taskulambivalgus suunata, siis liigub mõni vari hoopis aeglasemalt kui ülejäänud - otsekui viivitades, suutmata otsustada, kas avalikustada end valgusele või peituda hämarusse teiste varjude hulka.

Rahutult põnev öö, segatud kummaliste unenägudega ning ehmatades ärkvele võpatamistega, on Ennuksemäel garanteeritud.

Ennuksemäe metsavennapunker:

Punker (koordinaadid: 58.222721,25.728135)

Viljandi-Rõngu maanteel, mõned kilomeetrid Holstrest Rõngu poole juhatab teeviit Ennuksemäe metsavendade punkri juurde.

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.