Jalgpalli MM 2014 blogi

Hugo Tipner | Tarmo Rüütli filosoofiat nägime ka MMil 

Hugo Tipner, spordivaatleja, 25. juuni 2014, 09:00
Mis muu võinukski olla värske Aasia jalgpallimaa treenerite taktikaline lähtekoht kui mitte lahing Kitsekülas? Tarmo Rüütli mängufilosoofiat kasutas vaieldamatult ka Austraalia kreeklasest peatreener. Li Ga/SIPA
Kindlalt kaheksandikfinaali pääsenud Holland on ainus Eesti valikgrupist finaalturniirile pääsenud meeskond. Pärast eelmist EM-finaalturniiri on Holland punktide peale mängides võitnud kõik kohtumised peale ühe – mullu septembris Tallinnas tehtud 2:2 viik Eestiga.

See torkas selgelt silma Hollandi mängus Austraaliaga. Mis muu võinukski olla värske Aasia jalgpallimaa treenerite taktikaline lähtekoht kui mitte lahing Kitsekülas? Tarmo Rüütli mängufilosoofiat kasutas vaieldamatult ka Austraalia kreeklasest peatreener. Ma ei kahtlegi, et agressiivne pressingusse minek, kaitse ülesehitus, mida Täri rahvusmeeskonna eesotsas harrastas, olid pärast videote vaatamist kaudselt esindatud ka MM-finaalturniiril.

Samal teemal

Rüütli-kuju tõuseb esile ka muudes sarnasustes. Nii Tarmo kui ka Hispaania peatreener Vicente del Bosque tulid koondise etteotsa 2008. aastal. Kui Eesti jalgpalliliit tajus pärast kolmandat valikturniiri ummikseisu võimalikkust, treeneri väsimust, siis Hispaania muutumatut koosseisu juhendas del Bosque vapralt edasi. Läbikukkumine oli vaid aja küsimus – edukale kuusaastakule koondise peatreenerina peabki järgnema langus.

Meie uuele peatreenerile Magnus Pehrssonile peaks peavalu valmistama hoopis inglaste ebaõnnestumine. Raske uskuda, et jalgpalliriik eesootavates valikkohtumistes vääratab. Samas, inglaste ebaõnnestumine polnud mingi ime. Tuleb vaid heita pilk ajalukku ja võime selgesti näha, et pärast edukat 1990. aastat on Inglismaa MMil suutnud jalgpalli suurriikidest alistada vaid Argentiina – 2002. aasta alagrupiturniiril David Beckhami penaltist. Ülejäänud võidetud meeskonnad on keskpärased: Tuneesia, Kolumbia, Belgia, Paraguai, Trinidad, Ekuador ja Sloveenia. Tugevamatele jalgpallimaadele on eranditult kaotatud (tõsi, vahel küll penaltitega).

Ilmselt hakkab inglise ajakirjandus üha enam naasma turniirile eelnenud loogika juurde – kui oma meeskond ei mängi, tuleb lakkamatult kritiseerida FIFA-t. Eesti ajakirjandus põhineb sündmuste kirjeldamisel pea eranditult inglise meedia objektiivsel vahendamisel. Mure seisneb selles, et inglaste arvamus ise ei pruugi olla sugugi objektiivne. Teiste maailmajagude ja ka teiste Euroopa maade analüütilisemaid jalgpalliartikleid siin ei käsitleta. Erinevus on seejuures hämmastav, sest väljaspool Inglismaad polegi FIFA president Sepp Blatter üks vastik korrumpeerunud tõbras, vaid ühe suure organisatsiooni austatud juht.

Nagu Pekingi ja Sotši olümpia puhul, nihkusid kõiksugused korralduse ja poliitikaga seonduvad probleemid võistluste alguseks tagaplaanile. Usun, et suurem osa eestlastestki julgeb nüüd juba päris veendunult väita, et Brasiiliale turniiri andmine oli õigustatud. Vaatamata ajavahele ja võistluspaiga kaugusele, on sealne jalgpallilembus ja maa eksootilisus muutnud turniiri meilegi kvaliteetsemaks.

Enamgi veel, ehk suudab mõni kainemalt mõtlev ajakirjanik lõppeks eestlastelegi selgeks teha, missugustel põhjustel anti tulevad finaalturniirid Venemaale ja Katarile. Siiani pole ma sel teemal kohanud ühtegi positiivsest perspektiivist lähenevat kirjutist, kuigi negatiivsed aspektid peaksid olema selges vähemuses.

Igatahes, Eestit on finaalturniiril, finaalturniiri on Eestis. Isegi teleülekanded saime peaministri auto tagaistmel välja võideldud. Iseasi muidugi, kas see väljavõitleja poleks pidanud jääma oma märterlikkust vaikides edasi nautima. Ebaprofessionaalne, sisutühi jutt jalgpallistuudios on kohutav.

Muide, istusin enne jaanipäeva juubelilauas. Avastasin ühtäkki, et koguni kolm seltskonda arutavad samal ajal jalgpallist, sisuliselt kõik kohalolijad olenemata soost ja vanusest. Küsimusele, kes täna mängivad, vastati: "Valgevene ja Venemaa!" Jah, Valgevene muidugi kaasa ei tee, aga seda kaunimalt kõlas vastus. Eestis elavad jalgpallilainel ka need, kelle argipäeva see ei kuulu. Elagu vutt!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee