ARMASTAB: Elo Viiding tunnistab, et võib lähedaste suhtes kriitiline olla, kuid see ei tähenda seda, et ta neid ei armastaks või rasketel eluhetkedel ei toetaks. (Teet Malsroos)

"Pärsib või tüütab vahel see, et peab sageli tegelema sellega, kes sa oled – viimasel ajal siiski üha vähem –, kuna ikka ju keegi kuskil poetab halvustavalt: Viidingute klann. Miks mitmenda põlve seppadest või viskimeistritest ei räägita niimoodi eidelik-vinguvalt? Selle peale tahaks kohe öelda, et jah, on klann. Tee siis sina ise oma klann!" rääkis Juhan Viidingu tütar ja poetess Elo Viiding oma perest Eesti Päevalehele antud intervjuus 2006. aastal.

"Ma pean tähtsaks hoolivust lähedaste suhtes. Eks ma olengi natuke selline klanni või famiglia inimene, kes võib omavahel olles lähedasi küll ja küll kritiseerida, aga kes alati hoiab raudselt omadega kokku ega lase neile liiga teha," avameelitses Elo toona.

"Minu suguvõsas on üldiselt kõik ühtehoidvad, ka mehed. Samas on alati jäetud ruumi individuaalsusele, omaette olemisele.

Minu kodus ei ole kunagi lõuanud telekas või raadio üle maja, ei ole lõhutud uksi ega peetud enesestmõistetavaks sellist tüütut argipäevalärmi, nagu praegu suviti igalt aias peetavalt grillipeolt tuleb. Alati on respekteeritud seda, kui keegi tahab omaette olla, arvestatud teise inimesega, ka siis, kui palju inimesi on õue peal koos."

Jaga artiklit

3 kommentaari

K
kunagine Harju 1 elanik ja hea Juhani hea sõber  /   15:04, 23. juuni 2014
Miks te siis omal ajal ei osanud Juhanit hoida,nüüd siis leelotate...........Juhanile oli vaja toetust ja abikätt aga tegelikult oli ta üksi..................

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis