Kodu

Jaaniõhtu – pidu koduõuel (2)

Ia Mihkels, 20. juuni 2014 07:00
Jaan ju!:Mullu süütas Jaan Elgula oma kodukülas Patikal kohaliku jaanilõkke. "Uhke ülesanne anti," muheleb mees, keda küll ammu enam ei üllata ükski roll, mida talle jaanipäevaga seoses pakutakse. Foto: MATI HIIS
Maal elades on koduõue mõiste oma hoovist avaram, tõdeb muusik ja raadiohääl Jaan Elgula, kes ennast mõnuga maameheks nimetab ja ütleb, et Patika küla on tema kodu.

Muusikuelu on Elgulal harva lasknud jaaniõhtul koduaias varbaid lõkke poole sirutada ja niisama mõnuleda: ikka on Justamendiga kusagil mäng. Eelmisel suvel oli see aga Rae vallas Patikal – kodus.

"Läks jah nii, et jaanipidu tuli koduõuele kätte," naerab Elgula, kes sel õhtul sai ka koduküla jaanilõkke süüdata – kes siis veel, kui mitte Jaan. "Ehkki jaaniajal ma sündinud pole ja jaanipäevaga pole mu nimesaamiselool seost. Küll aga on Tartus Ropka-Tamme kalmistul minu nimega hauaplaat – Jaane on meil suguvõsas olnud, ägedad mehed kõik."

Kodu ja koduküla on Elgulale tähtsad. "Kodutunne sünnib pisikestest asjadest, aga kui neis miski kiiva hakkab kiskuma, siis on kurb," ütleb ta. "Meil on külavanem heas mõttes hull, sündinud korraldajahing, lakkamatult teeks ja askeldaks. Aga meie külas pole niisama lihtne inimesi kaasa tõmmata – nad saavad kõik ju Tallinnast kätte, sinna on vaid paarkümmend kilomeetrit. Oleks kuskil taga Võrumaal, oleks asi palju lihtsam, inimesed rõõmuga tuleksid ja teeksid."

Kahju on Jaanil sellestki, et külaelu oma iseloomulikke jooni kaotab. Väiksed poedki pannakse kinni, sest kohalik rahvas ostab kõik vajaliku linnast. Valik on suurem, hind soodsam. Nii ei olegi paljudel külalastel enam võimalust, sendid rusikasse surutud, suvel paljajalu külapoodi jäätise või kommituutu järele lipata.

"Sellele on kurb mõelda," nendib muusik. "Ega sest palju küll abi ole, aga oma soola, suhkru ja äädika ostan mina ikka Patika poest. Põhimõtte pärast."

Külalislahke kodu

Külalisi võõrustab Jaan oma kodus meelsasti. Eelmisel suvel võttis ta just sellesama võõrustamise huvides ette euroalustest aiamööbli tegemise: et külalistel oleks mugavam. "Ikka juhtub, et suvel tuleb kokku suurem seltskond, igapäevasest aiamööblist ei piisa. Võtsime siis ette ja meisterdasime siin, koos külavanemaga sai neid ka külaplatsi jaoks tehtud. Töö pole keeruline, kokku annab nuputada erinevaid toole ja diivani või pingi moodi istmeid. Kui mugavamat istumist tahad, paned vaiba peale – väga mõnus on."

Külalislahkusega ei koonerda Jaani kodu ka laiemas mõttes. "Patika külaga on seotud Emil Oja, üks Eesti kümnest kontserdikorraldajast – ja meie külas ­ikka toimub. Astuge läbi!"

Kõige ilusam jaanipäev

"Üks jaanipäev on mulle küll igaveseks meelde jäänud," ütleb Jaan Elgula . "Olin siis Vene kroonus, aasta võis olla ilmselt 1982. Mai alguses läksin sõjaväkke ja jaanipäevaks sain oma esimese linnaloa. Ma nii mäletan, kuidas ma sealt sõjaväeosast läksin, rasked sõdurisaapad jalas, ja vaatasin enda ümber ringi: vaikne soe suveõhtu, ümberringi rohelised aiad, leebed suvehääled, rõõmsad inimesed, jaanilõhnad. See teadmine, et ma lähen koju, pruut ka ootamas... Ma olin nii metsikult õnnelik! Seda tunnet ei unusta."

Aiamööbel jaaniõhtuks

Jaan Elgula soovitatud aiatoolide tegemiseni ei peagi minema, et suuremal seltskonnal mõnus oleks. Piisab sellestki, kui euroalused üksteise peale või kõrvale laduda, sest nii saab suurema lavatsi või hulga väiksemaid istumiskohti, aga ka laua või riiuli – laske fantaasial lennata. Kui lavatsile laotada kattemadrats, istmetele vaibad ja tekid, lisada patju-pleede, ei ­hirmuta aiapeole kogunenuid ka soojakraadide nappus. Jaaniõhtuks improviseeritud suvemööblile võib juba järgmisel ­päeval sootuks uue näo anda või laduda suurema osa sellest virna järgmist aiapidu ootama.

Tee saunavihad õigel ajal

Saunavihad tehti vanasti valmis ikka enne jaanipäeva, sest usuti, et siis on neist tervise turgutamisel aasta läbi abi loota: enne jaani tehtud vihal olevat üheksa rohtu sees, jaanivihaga vihtlemine pidavat ravima jooksvahaigust ja kõikvõimalikke liigesevalusid. Nüüdisajal on klassikaliste kasevihtade kõrval kasutuses muudki, aga kaseokste järele jõuab ju veel metsa minna, et vihad jaaniõhtuks juba kuivama sättida, et värske viha lõhna jaanisaunas nautida.

Samal teemal

06.06.2014
Aiapidu: sumedate soojade suveõhtute lahutamatu kaaslane