Maailm

Julian Assange võib jääda Ecuadori saatkonda igavesti (10)

Aadu Hiietamm, 19. juuni 2014 07:00
NÕUAB VABADUST: Londonis Ecuadori saatkonna juures näeb aeg-ajalt meeleavaldajaid, kes nõuavad kaheks aastaks saatkonda «unustatud» portaali WikiLeaks asutajale Julian Assange’ile (42) vabadust. Foto: Reuters
Portaali WikiLeaks asutaja Julian Assange sisenes täna kaks aastat tagasi Londonis Ecuadori saatkonda ja palus asüüli. Ecuadori võimud rahuldasid taotluse kaks kuud hiljem, kuid Briti võimud ei luba Assange’il riigist lahkuda ning on ­lubanud ta saatkonnast väljumisel kohe vahistada. Seetõttu on mees tänaseni saatkonnas.

Tõenäoliselt ei uskunud Julian Assange 19. juunil 2012 Londonis Ecuadori saatkonda sisenedes, et tal tuleb kaks aastat hiljem endiselt seal viibida. Olukord on normaalsest kaugel, sest põgeniku kohalolek häirib saatkonna tööd. Seetõttu käis Ecuadori välisminister Ricardo Patino mullu juunis Londonis, kuid kõnelustel Briti võimudega lahendust ei leitud ja see puudub tänaseni.

Samal teemal

Väike akendeta tuba

Assange’i käsutuses on kuulsa Harrodsi kaubamaja naabruses asuvas saatkonnas üks väike akendeta tuba ning tema sõnul sarnaneb tema praegune elu kosmoselaeva eluga. Kehaliselt aitavad teda vormis hoida jooksulint ja ultraviolettlamp. Assange jookseb lindil iga päev viis kuni kaheksa kilomeetrit. Välismaailmaga aitavad sidet pidada arvutid ja internet.

Assange’i kaheaastane viibimine Ecuadori saatkonnas on võrreldav vangipõlvega, sest hoonest väljumisel paneks Briti politseinikud tal kohe käed raudu. Ja kui vanglas saavad vangid üldjuhul vähemalt kord päevas värske õhu kätte jalutama, siis Assange’il niisugune võimalus puudub, sest saatkonnal pole hoovi ega aeda.

Ecuadori saatkond asub mitmekorruselise elumaja alumisel korrusel ja maja ees patrullib tavaliselt kolm kuni kuus politseinikku.

Tähelepanelikul vaatlemisel võib ühtlasi märgata saatkonnal silma peal hoidvaid erariietes mehi. Samuti seisab saatkonna juures jälgimisseadmetega varustatud sõiduk.

Briti meedia andmetel on Ecuadori saatkonna valvamisele kulunud viimase kahe aasta jooksul ligi kaheksa miljonit naelsterlingit maksumaksjate raha, mis ei ole just väike summa.

Ecuadori uus suursaadik Londonis Juan Falconi Puig tunnistas äsja Briti meediale, et kahe aastaga ei ole midagi muutunud ning teoreetiliselt võib ­Assange jääda saatkonda igavesti. Suursaadiku sõnul oleks lihtsaim tee ummikust väljumiseks see, kui Briti võimud lubaksid Assange’il lennata Ecuadori. Paraku ei ole seda luba antud. Ecuadori välisminister Ricardo Patino avaldas samas lootust, et Assange ei pea siiski kuni surmani saatkonda jääma.

Kardab USAd

Assange kardab, et väevõimuga Rootsi saatmisel annavad sealsed võimud ta üle Ameerika Ühendriikidele, kus teda ootab saladokumentide avaldamise eest süüdistus spionaažis ja süüdimõistmisel pikaajaline vanglakaristus või koguni surmanuhtlus.

Assange on valmis Rootsi ­uurijatele tunnistusi andma Ecuadori saatkonnas, kuid Rootsi prokuratuur on niisugusest võimalusest keeldunud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee