Kommentaar

Rannar Vassiljev | Mõistlik palgatõus kui prioriteet (5)

Rannar Vassiljev, riigikogu rahanduskomisjoni esimees, SDE, 18. juuni 2014, 19:13
Foto: MATTIAS TAMMET
Hiljuti kuulsin hommikul raadiost, et valitsus on otsustanud tõsta miinimumpalga alates 1. juulist 1500 euroni kuus ning neid, kes nii palju teenida ei soovi, ootab trahv. Tõe huvides tuleb küll tunnistada, et tegu oli Rohke Debelaki uudistega.

Kas Neivelt tegi nalja?

Neist üks leiab, et selleks, et alampalk ja palgad laiemalt saaksid tõusta, peab suurenema töö lisandväärtus. Teine arvab, et sundimaks ettevõtteid lisandväärtuse kasvatamise nimel rohkem pingutama, tuleb avaldada neile palgatõusuga survet. Oma olemuselt kvalifitseerub see klassikaliseks „kumb oli enne, muna või kana?" vaidluseks.

Üleriikliku alampalga mõju ühiskonna sissetulekutele on võrdlemisi piiratud, sest paratamatult puudutab see otseselt vähemust ja omab vaid vähesel määral kaudset survet teiste palkade kasvule. Seetõttu rakendatakse tihti valdkondlikke alampalku, mis lepitakse kokku konkreetses sektoris. Euroopas on see praktika üsna levinud ja nii tehakse teatud valdkondades ka Eestis.

See eeldab, et antud sektori töötajad on piisaval määral koondunud ja et ametiühing esindab arvestatavat osa töötajatest. Nii on võimalik luua eeldus, et seal, kus sätestatud minimaalne töötasu on kõrgem üleriiklikust alampalgast, mõjutab esimene kogu sektori palkasid.

Kui alampalk suureneb, on ettevõtetel, kelle töötajad saavad uuest alammäärast madalamat töötasu, võimalik tõsta palka eeldatava kasumi arvelt, suurendades efektiivsust, tõstes toote või teenuse hinda, leides uusi kliente või koondades inimesi. Kui minimaalse töötasu tõus on järsk ja ettevõttel puudub kogukas kasumipuhver või ei suudeta piisavalt kiiresti efektiivsust suurendada või pole turul hinnatõusu ruumi või ei suudeta kliendibaasi laiendada, siis kasvab paratamatult koondatavate arv. Tavaliselt kipub palgasurve mõju eelmainitud variantide vahel jagunema.

Palgatõus lööb maaettevõtteid

Ettevõtte võimekus tulla alampalga kasvuga toime sõltub nii sellest, mis alal tegutsetakse, aga ka sellest, millises regioonis paiknetakse, kuhu kaupu ja teenuseid müüakse. Kahjuks kipub miinimumpalga tõusu raskus lööma just maapiirkondade ettevõtteid, kes pakuvad teenuseid ja kaupu kohalikule turule.

Miinimumpalga tõstmise tempo juures tuleb pöörata ennekõike tähelepanu neile sektoritele, keda see kõige otsesemalt mõjutab. Üldiselt arvan, et kolmepoolsed läbirääkimised, kus alampalga teema üle arutavad tööandjate, töötajate ja riigi esindajad, on mõistlik vorm. Arvestades, et meie miinimumpalga tase on võrreldes keskmise palgaga selgelt madal, on igati loogiline, et esimene peab suurenema kiiremas tempos kui teine.

Kuigi see, et Neivelt juhtis tähelepanu madalale alampalgale, on igati kiiduväärt, on eesmärk nelja aastaga 1000 euroni jõuda liialt ambitsioonikas. See peidab endas tõsiseid riske, ennekõike järsult suureneva töötusena ja seda just väiksema konkurentsivõimega piirkondades.

Alampalga liig järsu tõstmise asemel on ohutumaks ja tulemuslikumaks teeks kasvuvaldkondadesse panustamine ja ettevõtete omavahelise ning teadusasutustega koostöö edendamine. Näide, et Soome juuksur ei tee tööd paremini kui tema ametivend Eestis, kuid saab oluliselt kõrgemat palka, näitab, et innovatsioon ning targemad lahendused ja töökohad mõjutavad palgataset.

Nagu öeldakse – keerulistele küsimustele on lihtsad lahendused, aga need on harva õiged.

5 KOMMENTAARI

e
Visioon. 21. juuni 2014, 06:56
esmalt tuleb kõigile nendele, kes ametiseisundit kuritarvitades ärastasid kõik ühiselt loodud rikkused, muutsid need ENDA OMAKS ja praegu, tööandjana,...
(loe edasi)
t
tööviljakuse kasv 20. juuni 2014, 18:14
toidupoe kassiir töötagu efektiivsemalt, ehk näiteks kahes kassas korraga... ! Hr. Neivelti mõtted on õiged, ootame uusi arenguid.
Loe kõiki (5)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee