Mäletan, kui laps oli umbes viiekuune ja teiste samavanuste emad hakkasid rääkima sellest, kuidas nüüd on õige aeg unekooli teha. Kuna Maril pole magamisega iial probleeme olnud, siis minul seda muret ei olnud ja nõnda ma isegi ei süvenenud, et mis see unekool täpselt on. Nüüd olen aga paar korda sattunud sel teemal pealt kuulma eriti tuliseid vestluseid.

Unekooli toetajad väidavad, et mõnes vormis on tegemist igati hea asjaga, mis õpetab lapse ise uinuma, kui ta seda varem teha ei suutnud. Teised väidavad, et unekool, igas vormis, on kohutav lapse piinamine ja kui laps vajab sinu abi uinumiseks, siis olgu ta kasvõi 29, ema aitab oma last!

Unekooli meetodeid on erinevaid, on nn range unekool ja leebe unekool. Ma usun, et kui vanem pole tõesti kuid magada saanud, siis ei arva ta enam, et lapse ise magama õpetamine suur surmapatt oleks ja suurest unekooli vastasest võib saada näiteks leebe unekooli toetaja.

Selle põhimõtted on lihtsad:

  • Kui laps nutab, siis keegi läheb tema juurde
  • Lapse rahustamine toimub vanema abiga (sülle võtmine, kussutamine)
  • Laps uinub samas kohas, kus ta ärkab
  • Laps uinub lõpuks iseseisvalt, ilma vanema abita

Rangema unekooli toetajad jätavad lapse aga pimedasse tuppa nutma. Arvatakse, et paar ööd/õhtut nutab, aga edaspidi saab aru, et keegi nagunii ei tule ja jääb sellest ajast peale ise rahulikult magama.

Mõelge kui hirmus. Väike beebi, kes on võimeline nutma tunde ja tunde järjest lõpuks lõpetab.

Vaevalt, et ta nüüd arvab: "Ah, kuule, keegi tõesti ei tulegi mu karjumise peale. Ilmselgelt on neil paremat teha, ma heidan siis parem magama.". Pigem peab väike beebi alla andma, et keegi temast hooliks ja jääb siis vait.

See peaks küll ju iga ema südame murdma? Aga veelkord, ma ei ole kindel, mis drastilisi samme võtaks mina, kui ma poleks mitu kuud maganud.

Tagasi tulles selle juurde, et unekooli versioone on nii erinevaid, ei saa ma aru, miks mõned inimesed nii 100% selle vastased on. Nagu öeldud, mulle tundub julm ainult see nutta laskmise variant. Teised tunduvad ju üsna mõistlikud.

Näiteks avastasin mina mingi hetk, et ma ei viitsi Mari enam pallil magama hüpitada. Ta oli juba pea nelja kuune ja see muutus üsna ebamugavaks. Seega tegin ma ühel õhtul nii, et panin lapse magamistuppa, voodikarusselli tööle, musid-paid ja lahkusin toast. Eks ta seal natukene siblis, aga kümne minuti pärast kontrollima minnes magas ta õndsat und. Kas see oli ka siis unekooli tegemine? Hiljem avastasin ma, et kui ma ise toas olen, siis ma pigem segan ta magamajäämise protsessi. Minu toast lahkudes jäi ka laps suhteliselt kohe magama.

Kuidas teie, kallid lugejad, unekooli suhtute? Kas olete poolt või vastu? Olete ehk ise proovinud?

Mariann aka Mallukas kirjutab Õhtulehele kaks korda nädalas, kuid rohkem jutukesi ja seiku elust enesest koos lapse, mehe, ämma, viie kassi ja seaga võite te leida aadressil www.mallukas.com.

Jaga artiklit

15 kommentaari

U
Unekool  /   13:52, 21. juuni 2014
Rohkem infot unekooli meetodite rakendamise kohta leiab nõustamiskeskkonnas www.unekool.ee. Unekooli eesmärgiks on pakkuda peredele nõu ja tuge lapse magamisharjumuste kujundamisel. Unekool on mõeldud peredele, kes tähtsustavad lapse une olulisust nii lapse arengu kui kogu pere heaolu seisukohast. Aitame Sul välja selgitada, mis võib olla lapse magamisprobleemide põhjusteks ning üheskoos leiame sobivaimad lahendused olukorra parandamiseks. Anname nõu, kuidas lapse ööpäevarütmiga kohanemist kiirendada ja võimalikke uneprobleeme ennetada. Kindlasti ei soovita me rakendada ranget unekooli.
?
?  /   20:00, 19. juuni 2014
Kas tegemist on referaadiga?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis