Eesti uudised

"Ma võiks ükskõik kellena töötada, aga ma ei pääse kuidagi töölegi!" (66)

Teet Teder, 18. juuni 2014 07:00
TAHAME KÜLL TÖÖTADA: Töövõime toetamise reform tahab puudega inimesed tööle suunata, et maksta neile vähem toetust, aga ühe jalaga Liane sõnul on töökohta leida raske – keegi ei palka ja tööle pääseda on keeruline. Foto: LAURA OKS
Puudega inimesed protestisid töövõimetoetuse seaduse eelnõu vastu

"Ma läheks hea meelega tööle, aga ma saaks tööl käia ainult neli päeva kuus, nii palju saan ma kasutada invatransporti," ütleb eile riigikogu ette töövõime toetamise reformi käivitava seaduseelnõu vastu piketeerima tulnud ratastoolis liikuv Liane. Teda tööle sundiv reform jätaks ta hea palga puhul ilma kogu praegu makstavast toetusest.

Samal teemal

Eile kogunes Toompeale riigikogu ette sadakond puudega inimest, kes protestisid töövõimetoetuse seaduse eelnõu vastu. Puudega inimesed ei ole tegelikult sugugi töövõime toetamise reformi kui sellise vastu, aga praegune eelnõu on nende sõnul vigane ja vajab põhjalikku ülevaatamist.

Üks viga on selles, et puudega inimesi suunatakse tööd otsima selleks, et maksta neile vähem või üldse mitte töövõimetoetust. Reformi ühe osana nähakse ette, et kui töövõimetoetust saav inimene käib tööl ja teenib rohkem kui 640 eurot kuus, hakatakse toetust vähendama.

Kui inimene saab vähemalt 960eurost palka, siis ei maksta toetust enam üldse. Töötukassa kontorites hakkaksid töötama sajad klienditeenindajad, kelle ülesanne on kontrollida, kui usinalt puudega inimene tööd otsib.

Puudega inimeste sõnul aga töökohti, kuhu neid tööle võetaks, ei ole.

"Kes mind tööle tahab?"

"Ma tahan töötada, aga ma ei saa. Ma võiks ükstakõik kellena töötada, dispetšerina näiteks, aga kuidas? Ma elan Mustamäel, aga trolli peale ma minna ei saa, meil on seal kõik niimoodi," imiteerib ratastoolis liikuv Liane (59) käega lainelisi liigutusi tehes auklikku ja kõrgete äärekividega teid, mida mööda ratastoolis liikuda on raske.

"Tänagi tuli invabuss mulle koju järele, et saaksin siia tulla. Nüüd viib koju tagasi ka."

Teisalt pole Liane sõnul palju tööandjaid, kes puudega inimest tööle võtaksid.

"Kes mind tööle tahab? Töökohas on vaja kõik minu jaoks ümber teha, aga seda ei tee keegi. Jaanuaris ma tahtsin minna vastuvõtjaks kellaparandusse, aga minu ratastool sinna putkasse ei mahu. Proovisin ühelt poolt, proovisin teiselt poolt ja läksin koju tagasi."

Kõigega, mis puudutab tavapärast toimetulemist, saab Liane hakkama.

"Ma elan sotsiaalmajas. Meil on lift ja kaldtee ning sealt saan ma ilusti käia. Ka poes käin ise. Talvel käivad minu eest poes sotsiaaltöötajad. Nüüd käin iga pühapäev ujumas. Ma saan kõigega hakkama, aga tööd ei saa."

Lianel on suhkurtõve tõttu amputeeritud parem jalg. Ta kannaks proteesi, aga ei saa toetuda kaks korda opereeritud vasakule jalale.

"Ma nii kardan, et kaotan ka teise jala," räägib Liane. "Organism ei võta kunstarterit vastu."

Järgmisel kuuel aastal plaanib riik reformi läbiviimiseks kulutada ligi 350 miljonit eurot. Sellest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha, ülejäänu võetaks töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest.

Puudega inimeste esindajate hinnangul jõuaks sellest summast sihtgrupini alla poole, lõviosa kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal vähendaks riik töövõimepensione.

Hoolimata Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu selgitustest ja nõudmistest saatis riigikogu sotsiaalkomisjon eile töövõimetoetuse seaduse eelnõu riigikogu ette esimesele lugemisele.

Selle esimese lugemiseni eile siiski ei jõutud, sest istungiaeg sai enne otsa. Tõenäoliselt hakatakse seaduseelnõu menetlema täna.

 

Nõudmised

  • luua tugiprogrammid, mis välistavad reformi tulemusena haavatavate sihtgruppide esindajate sattumise elu hammasrataste vahele;
  • käivitada riiklik töökohtade loomise programm ning motivatsioonipakett tööandjatele;
  • töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud süsteem lisakulutuste hüvitamiseks;
  • lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem. Pöördumisele kirjutas alla ka Haapsalus ravil viibiv Mart Laar, kelle sõnul töövõimereform ei lahenda ühtegi probleemi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee