Juhtkiri

Juhtkiri | Ametnike palgaralli ootab päitseid (13)

Õhtuleht, 16. juuni 2014 18:06
Foto: Andres Varustin
Hoolimata asjaolust, et ametnike palkade liiga kiiret tõusu on kritiseerinud nii ettevõtjad, majandusinimesed kui isegi poliitikud, pole seda tõusu seni miski vääranud. Nii oligi riigiametnike keskmine palk mullu tervelt 27 protsenti kõrgem riigi keskmisest: ametnike keskmine oli 1204 eurot riigi keskmise 948 vastu. Rahandusminister Jürgen Ligi on küll öelnud, et ta ametnike palgatõusust ei vaimustu, kuid piduri tõmbamist palgarallile pole märgata olnud.

Kui parema palga jahil siirdutakse ettevõtlusest avalikku sektorisse, siis ei kõnele see just kõige soodsamast ettevõtluskliimast. Sel juhul on loogikavastane, kui langevale majandusele vaatamata jätkavad ametnike palgad ennaktempos tõusu. Kui veel arvestada, et tööjõud voolab riigist välja, siis allesjääjailt võetakse selle võrra rohkem, et ametnikele väheneva elanikkonna tingimustes järjest suuremat palka maksta.

Uueks trendiks on koondamised selle nimel, et allesjäänuile kõrgemaid palku maksta. Nii on Tallinna linn plaaninud sel aastal koondada kuni 15 protsenti ametnikest, politseiamet koondab 250 inimest. Liigsetest ametnikest vabanemise ja töö efektiivsuse kasvu vastu vaevalt keegi protestib. Kuid kas peaksid majanduslanguse ajal politseinike palgad üleüldse tõusma? Kui koondada 250 töötajat olukorras, kus politseiniku nägemine tänaval on muutunud haruldaseks, siis peab küsima, kas politsei- või ka ükskõik millise muu riigiasutuse juhil on õigus kärpida koosseise määrani, kus neile pandud ülesannete täitmine küsitavaks muutub, ainuüksi palkade tõstmise nimel? Kui aga politseijuht leiab, et tal on tööl siiski 250 üleliigset politseinikku, siis koondagu nad ära – kuid selle võrra vähenegu ka politseiameti palgafond.

Kes buumist veel õppust pole võtnud – palgatõus iga hinna eest viib lõpuks ülekuumenemise ja kärbeteni.

Samal teemal

14.11.2016
Eesti Pank toob tagasi maa peale: palgaralli lõppeb ja hinnad tõusevad