Kostariika jalgpallikoondist tasub kõnetada ikka ilusas eesti keeles. (Guo Yong/Xinhua/SIPA)

Jalgpalli MM-finaalturniir polnud veel kolme päeva vana, kui algas jagelemine, milles omal vabal tahtel iga nelja aasta tagant osalen. Nimelt kasutan ma riikide nimesid kirjutades selle olemasolul eestikeelset nime.

Ilusad nimetused Kostariika, Uruguai, Paraguai, Kolumbia ja Keenia ei lähe aga kokku Eesti Keele Instituudi arvamusega, mistõttu puhkes meediumis Jalgpallipunker paras poleemika.

Esmalt teatasin seal: "Mina ei häbene eesti keelt ja kui riigil on olemas eestikeelne nimi, siis seda ka kasutan. Kui Costa Rica, Colombia ja Kenya, siis miks mitte Suomi ja Sverige?" Ja seejärel: "Ma tunnen seda õigekirja suurepäraselt. Ma lihtsalt ei järgi seda, sest ma ei nõustu sellega."

Ning lõpetuseks kirjutasin säärase jutu: "Ma ei kavatse oma aega enam selle vestluse peale kulutada, vaid ütlen lihtsalt, et kui 2010. aasta MMi järel spordiajakirjanike seminaril Eesti keeletaadid rääkimas käisid ja neilt uurisin, miks riiginimede osas pole ühtset lähenemist, vaid surra-murra, siis kostus vastuseks rindlause, kus leidus kamaluga õigesti pandud komasid. Paraku puudus tollest fenomenaalsest lausest vastus.

Seetõttu kirjutan ma Uruguai, Paraguai, Kostariika, Keenia, Kolumbia ja Elevandiluurannik (mitte Uruguay, Paraguay, Costa Rica, Kenya, Colombia, Cote d'Ivoire). Ning jätkan seda kuniks saan ammendava vastuse, miks osade riiginimede puhul eestikeelset nime kasutame ja osade puhul mitte.

Ma ei häbene, vaid armastan eesti keelt. Ja kasutan kõiki selle oma- ja eripärasid uhkusega ja nii hästi, kui vähegi oskan.

Lõpetuseks: mulle väga meeldib, kui mu tuttavad soomlased ütlevad Viro ja virolaiset, mitte Eesti ja eestilaiset. Maailm ei vaja ühtset, vaid võimalikult mitmepalgelist keeleruumi. Iga kaduv keel muudab inimkonna vaesemaks. Iga põhjendamatu (loe: oma variant on olemas) võõrlaen muudab keele vaesemaks.

Olgu lisatud, et ma ei raiska energiat oma seisukohtade pidevale selgitamisele, vaid piirdun nö passiivse võitlusega. Kirjutan ise enda meelest õigesti ja kui keegi küsib, miks, siis selgitan, aga ei lenda peale, kui keegi kirjutab teisiti.

Haakuv märkus: eestipäraselt kirjutan ka jalgpalliklubide nimesid. Madridi Real, Madridi Atletico, Müncheni Bayern, Tallinna Flora, Torino Juventus (mitte Real Madrid, Atletico Madrid, Bayern München, FC Flora Tallinn jne). See on eesti keel, see on ilus eesti keel!"

Pärast toda laupäeva öösel peetud sõnaduelli fikseeris MMi kontekstis veel ühe väga ilusa keelemomendi – kui YLE2 stuudiojuht kasutas sõna "Norsunluurannikko", siis tõdesin heldimusega, et soome-ugri keeled on ikka ilusad!

Jaga artiklit

10 kommentaari

P
Promill  /   09:23, 17. juuni 2014
A why not Madriidi Real, Madriidi... etc, kui nüüd tõesti ilusas eesti keeles kirjutada?:)
E
Enn Oja  /   07:13, 17. juuni 2014
ausstada tuleks omanimetisi ent 'äälduspäraselt: Urugu''ajj, Paragu''ajj, Kostar`iika, Kenja, Kol''ommbia, Kotivu''aar .

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis