Itaalia alistas D-alagrupi avavoorus 2:1 Inglismaa. (Erakogu)

Õhtuleht avaldab MM-blogis Itaalia jalgpalli ja Torino Juventuse suure toetaja Rene Leineri kokkuvõtte laupäevasest mängust Inglismaa - Itaalia, mille Azzurri 2:1 võitis. Muuseas, tegu oli Itaalia esimese puhta võiduga MMil pärast 2006. aasta poolfinaali - 2006 finaal võideti alles penaltitega ja 2010 jäädi võiduta.

1) Esmalt fotost. Argentina särk on siin kahel põhjusel. Esiteks alustavad nad täna ning soovin nende meeskonnale teel maailmakarika poole edu. Teiseks mängis eile Itaalia rivistuses argentiinlane Gabriel Alejandro Paletta, kes sündis aastal kui Argentiina viimati maailmameistriks tuli. Veel 2005. aastal mängis mees Argentina U-20 noortekoondises, tulles maailmameistriks. Viimati mängis argentiinlane (Mauro Camoranesi) 90 minutit Itaalia koondises MMil 2006, kui kuldset karikat suudeldi.

2) Tegemist oli vaatamata temperatuurist ja niiskusest tingitud kohatisele madalale tempole seni parimat jalgpalli kvaliteeti pakkunud mänguga sellel MMil. Nii head Inglismaad ei ole inimesed ammu näinud. Nii võivad nad isegi mulle meeldida.

3) On meeldiv tõdeda, et esimese azzurride värava lõi sel MMil mitte ainult Juventino, vaid ka päris Juventuse kasvandik Claudio Marchisio. Isiklikult võin juubeldada ka põhjusel, et ennustasin enne mängu algust FBs, Buffonist lahutava abikaasa Alena Seredova jagatud ennustuses, talle täpselt sellist saatust.

4) Roy Hodgson näitas ennast meeldiva ja tõelise gentlemanina ning käis mängu alguses kätlemas kogu Itaalia vahetuspingiga. Ja jagas mängu lõppedes adekvaatseid kommentaare. Nagu ka Prandelli.

5) Itaalia pidas väga hästi vastu pingele (Gianluca Vialli: kui inglastele on pinge raske taluda, sest nad mängivad jalgpalli lõbu pärast, siis itaallased söövad pinget hommikusöögiks ning meil on sellega kergem toime tulla) ning oli rasketes tingimustes mängides hea ka füüsiliselt. Viimase osas leidis ka Prandelli, et just selle aspektiga on hästi ja õigesti tööd tehtud.

6) Eilne võit oli seda magusam, et viimati sai MM-mängus normaalajal võidutunnet maitsta 4. juulil 2006, kui Westfalenstadionil Dortmundis langes 2:0 Saksamaa, kes kunagi varem polnud sellel staadionil kellelegi kaotanud.

7) Tänapäeva jalgpalli kohta üsna haruldane oli see, et väljakul oli kahe meeskonna peale ainult 2 mängijat, kes ei mängi oma koduliigas – Sirigu ja Verratti, kes pallivad PSGs. Veelgi huvitavam on see, et need kaks asendasid tegelikult algkoosseisus kahte koduliigas mängivat mängijat - MMilt vigastusega kõrvale jäänud Montolivot ning vigastatud esiväravavaht Buffoni. Oleks olnud täismäng - 22. Hästi asendasid. Ja veel parem kui koondise esiväravavahi muutus toimubki MMil. Mitte, et ma Gigit veel taevasiniste väravas näha ei taha. Forza!

8) Aitäh ennekõike Sirigu, Candreva (minu jaoks mängu parim), Pirlo, Marchisio, Super-Mario (ma ei tea küll miks valiti just tema Budwaiser Man of the Match'iks, kuigi muidugi mõistan)

9) Kuigi vahel on vahva ehitada keset kõrbe või keset Amazonase metsi staadion, siis just selliste majanduslike rumaluste tõttu (+ üsna tõenäoliselt ka korruptiivne raha) ei pea ma MMi alati kõige mõistlikumaks ettevõtmiseks. Selle aasta alguses hukkus ehitustöödel ka üks tööline. Ükski inimelu ei vääri selliseid küünlaid.

Sempre Azzurri!

Jaga artiklit

3 kommentaari

M
mu-arust  /   12:55, 16. juuni 2014
polnud too poolfinaal 2006 midagi normaalajal vaid ikka lisaajal tulid 2 kolli minutise vahega.
K
krib  /   22:29, 15. juuni 2014
Pole kunagi Itaalia jalgpallist lugu pidanud.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis