Eesti uudised

Kes tegi? Ise tegi! Ehk kuidas riik end praamindusega taas sundseisu mängis (12)

Andres Põld, 14. juuni 2014, 08:00
TULUS ÄRI?:Kuigi inimestevedu Lääne-Eesti saartele paistab olevat tulus äri, sest neid jagub nii ööl kui päeval, maksab riik sellele ikkagi igal aastal miljoneid eurosid peale. Pildil on öine autode järjekord Virtsu sadamas. Foto: Aldo Luud
Laevaehitaja kinnitusel jõuaksid nad kahe aastaga neli laeva valmis ehitada.

Majandusminister Urve Palo sõnul oli riik sunnitud loobuma parvlaevade soetamisest, sest sellega on hiljaks jäädud, samas on arusaamatu, miks ASi Tallinna Sadam nõukogu venitas mitmeid kuid laevade ehitaja leidmiseks riigihanke väljakuulutamisega, kuigi poliitiline otsus hange teha langetati juba eelmisel sügisel.

Samal teemal

Valitsus otsustas neljapäeval, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutab juunis välja riigihanke operaatori leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel. Võrreldes varasemase valitsuse otsusega, on siin põhimõtteline muudatus: kui varem oli plaan, et mõni riigi osalusega ettevõte (näiteks AS Tallinna Sadam) ostab laevad ja need antakse konkursiga opereerimiseks rendile, siis viimase otsuse kohaselt kuulutatakse välja operaatorhange.

Sisuliselt tähendab see, et suure tõenäosusega jätkab ka pärast senise kümneaastase lepingu lõppemist 2016. aasta sügisel neil liinidel opereerimist Saaremaa kroonimata kuninga Vjatšeslav Leedo firma Väinamere Liinid, millel on praegu ainsana olemas hankes nõutavad vajalikud laevad.

Riik lootis aastas kokku hoida miljoneid eurosid

Oma parvlaevade soetamise korral lootis riik erinevate arvutuste järgi hoida parvlaevaliikluse pealt aastas kokku 6–8 miljonit eurot. Kümne aasta jooksul teeb see vanas rahas miljard krooni. Aga pärast uut riigihanget sõlmitakse uued lepingud ja summa võib muutuda.

"Otsuse muutmiseks oli peamine põhjus ajafaktor," ütleb minister Urve Palo.

"Kuigi valitsuse eelmine otsus on üle poole aasta vana, ei ole asi edenenud. Selleks, et kindlustada teenuse jätkumine, pidime olema kindlad, et aastal 2016 on meil laevad olemas, vähemalt samaväärne teenus tagatud ja operaatorhange selle kindlustab."

Palo sõnul saavad oma pakkumistega operaatorhankele tulla ettevõtted piltlikult öeldes kogu maailmast. "Riigi eesmärk on tagada hankel võimalikult tugev konkurents, mis on kooskõlas ka Euroopa Liidu üldiste konkurentsialaste eesmärkidega," ütleb minister.

"Vastavalt valitsuse otsusele peab hankel osalema ka Tallinna Sadam, kelle nõukogu liikmed lubasid täie tõsidusega töö ette võtta."

Aga miks ASi Tallinna Sadam nõukogu venitas riigihanke väljakuulutamisega, et leida riigiparvlaevade ehitaja, nii kaua, et nüüd ollakse juba väidetavalt lootusetult hiljaks jäädud?

"Venitamise ja segaduse eest vastutab minu meelest minister, kes seda valdkonda aastaid enne Urve Palot kureeris ja viis asja selleni, et nüüd napib aega ja lahendusi," lausub Reformierakonna mõjukas poliitik, riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal.

"Kui tegusid, mitte juttu vaadata, võiks arvata, et tegu on olnud kangelasliku paigalmarsiga, et asjad oleksid täpselt nii, nagu on."

Riik pidi laevad tellima Baltic Workboatsilt?

Tõepoolest – miks siis ei andnud Palo eelkäija Juhan Parts (IRL) Tallinna Sadamale ja selle nõukogule konkreetset käsku vastav riigihange välja kuulutada?

Majandusministeeriumi saartevahelise parvlaevanduse teemaga hästi kursis olev ametnik väidab, et selline käsk anti, aga seda lihtsalt eirati. Ta möönab, et Palol kindlasti selles mingit süüd pole, küll aga võib Partsile ja sadama nõukogule etteheiteid teha.

"Parts praalis eile, et riik suudaks ühe kuuga laevad soetada, miks ta ise siis pool aastat venitas?" lausub ta.

Michal kinnitab, et tema sidumine valitsuse kannapöördega on alusetu ja ei vasta tõele. "Kui mingil viisil on võimalik kokku hoida maksumaksja raha või pakkuda paremat teenust, siis mina toetan seda võimalust," rõhutab ta.

Ent kas riik ikka on praamide tellimisega hiljaks jäänud? Saaremaa laevafirma Baltic Workboat tegevjuht Margus Vanaselja kinnitab BNSi vahendusel, et kaks aastat pole nelja uue praami ehitamiseks sugugi liiga lühike aeg ja nende sellise ajaga valmisehitamine on täiesti teostatav. "Isegi suuri kruiisilaevu ehitatakse sellise ajaga valmis," väidab ta.

Ka majandusministeeriumi lahkuv kantsler Marika Priske on öelnud, et ühe Hollandi laevaehitaja kinnitusel jõuaks nelja laeva ehitusega tähtajaks valmis küll, aga alustada tuleks sel juhul kohe.

Baltic Workboatsi optimismi taga võib samas olla kerge paanika, sest kinnitamata andmetel pidigi riik senise kursi jätkudes just sellelt firmalt need neli parvlaeva tellima. Väidetavalt on ettevõte teinud juba ka vastavaid investeeringuid, mis ähvardavad nüüd loodetud tellimuse tulemata jäämise korral vett vedama minna.

Tõenäosust, et sobivaid laevu saaks osta järelturult, hindab Vanaselja nullilähedaseks.

"Need peavad ikkagi sobima vastavalt Eesti vajadustele, sest igal kliendil on oma soovid ja üks meri on ühesugune ja teine meri on teistsugune," ütleb Vanaselja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee