Tallinn peitis linnaametnike lähetused saladusloori taha (29)

Tallinna linnakantselei juriidiline osakond kinnitab, et kui ei kasutataks linnaametnike lähetuskäskkirjades seisvale teabele juurdepääsupiirangut, võiksid ringi reisivate raehärrade ja -prouade elu ja vara ohtu sattuda.

Kui uskuda pealinna ametiasutuste dokumendiregistrit, siis peaksid Tallinna linnapea Edgar Savisaare allkirjastatud lähetuskäskkirjad kandma märget "asutusesiseseks kasutuseks" juba 2009. aasta algusest saati.

Viimane, kes ilmselt nn piiranguteta ehk avaliku lähetuskäskkirjaga tööreisile suundus, oli eksabilinnapea Jaanus Mutli, kellel oli pakiline vajadus uut aastat tervitada Prantsuse vabariigis. Tema lähetuskäskkiri registreeriti dokumendiregistris 31. detsembril 2008 märkega "avalik".

Pealinna haridusameti juhi Andres Pajula, kes 2009. aasta alguses lähetusse soovis minna, jättis aga linnapea Savisaar (loe: linnakantselei) juba piiranguteta lähetuskäskkirja rõõmust ilma.

Pajula lähetust põhistav ja 6. jaanuaril 2009 registreeritud käskkiri oli pelgalt asutuse sees kasutamiseks.

Käesoleva aasta aprillist aga kannavad Tallinna linnaametnike lähetuskäskkirjad korrektsuse mõttes märget, mis viitab avaliku teabe seaduse vastavale sättele.

Selle normi alusel võib teabe asutusesiseseks tunnistada, kui isikuandmeid sisaldavale teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

Andmekaitsjad on äraootaval seisukohal

Kuidas võib aga piiramatu juurdepääs lähetuskäskkirjades sisalduvatele isikuandmetele kahjustada linnaametnike eraelu puutumatust? Pole midagi lihtsamat – selgitavad linnakantselei juristid.

Lähetuskäskkirjades märgitakse muu hulgas lähetuses viibimise aeg ja koht, mille alusel saab tuvastada isiku liikumisinfo: selgitada välja, kus kohas isik kindlasti viibida ei saa, teha kindlaks, millal isik ei viibi kodus jms.

Asjatundjad teevad loogilise järelduse, et isiku võimalused kaitsta oma vara võivad olla oluliselt kahjustatud, kui asjast huvitatud isikule on teada, et vara omanik ei viibi järgmised kaks nädalat kodus. Samuti on liikumisinfo põhjal võimalik isikut varjatult jälgida.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ei leia, et linnaametnike lähetuskäskkirjadele peaks kehtestama üldise seadusest tuleneva juurdepääsupiirangu.

"Oleme oma 2010. aastal välja antud juhises asunud seisukohale, et personalikäskkirjad, s.h lähetust puudutavad käskkirjad on üldjuhul avalikud," ütleb Peep Õhtulehele.

Muidugi esineb ka lähetuskäskkirjade puhul Peebu sõnul olukordi, kus neid vastavalt seadusele avalikustada ei saa.

"Oleks ilmselt kummaline, kui kalakaitseinspektori lähetuskäskkiri koos sihtkohtadega oleks kättesaadav kõigile, sealhulgas neile, keda ta kontrollida kavatseb," toob Peep näite.

Vastavalt seadusele võib andmekaitse inspektsioon algatada järelevalvemenetluse kas vaide alusel või oma algatusel. Tallinna linnapea allkirjastatud juurdepääsupiiranguga lähetuskäskkirjade suhtes järelevalvemenetluse algatamisega inspektsioon siiski ei kiirusta.

Linnapea: ma ei ole midagi salastanud

"Vaatame kõigepealt ära, mis tulemuse annavad Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide teabenõuded maavanemale ja õiguskantslerile," märgib Peep.

"Selge on aga see, et Tallinna linnavalitsus on oma praktikat juurdepääsu osas lähetuskäskkirjadele mingil ajal oluliselt muutnud. Millal täpselt, tuleks järele vaadata!"

Ajakirjanduses lahvatanud teabeskandaalike ei jäta ükskõikseks linnapead ennastki.

"Kurvastusega olen ma viimastel päevadel meediast lugenud, nagu oleksin ma salastanud linna lähetuskäskkirju," sõnab Savisaar.

"Pean selle kohta teatama, et ma ei ole allkirjastanud ühtegi dokumenti, millega lähetuskäskkirju salastatakse. Meedia tõlgendus on pahatahtlik ja ebapädev."

Seetõttu asub ka linnakantselei juriidiline osakond väidetavaid valeväiteid ümber lükkama.

Osakonna teatel kehtestas linnapea 2013. aasta 1. aprillil teenistus- ja töölähetuste ning lähetustulemuste vormistamise korra, mis ei näe ette lähetuskäskkirjadele juurdepääsupiiranguid.

Aasta hiljem, 25. aprillil kehtestatakse Tallinna linnakantseleis käskkirjaga asutuse dokumentide liigitusskeem, kus on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevad teabe avalikustamisele laienevad piirangud.

Linnakantselei juristide kinnitusel tuleb teha vahet avaliku teabe aktiivsel ja passiivsel avalikustamisel.

Passiivne avalikustamine on see, kui teavet antakse vastavalt teabenõudele, aktiivne aga näiteks see, kui teave ripub üleval internetis ning mille puhul on oluline järgida seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid.

Linnavalitsuse nõuniku Liina Oja sõnul rakendatakse sarnast praktikat, kus lähetuskäskkirju väljastatakse teabenõuete alusel ka riigisektoris, näiteks ministeeriumides ning sarnaseid näiteid võib ühtlasi leida teiste riigisektori asutuste kohta.