Eesti uudised

Miljard mängus: praamiäri kipub libisema Leedo kätte (11)

Andres Põld, 13. juuni 2014, 07:00
VALGE LAEV: Asi pole selles, et praegune parvlaevaühendus saartega oleks halb. Pigem vastupidi – laevad on uued, kiired ja teenindus eeskujulik. Küsimus on selles, et ise laevu omades hoiaks riik kokku vähemalt kuus miljonit eurot aastas.Foto: Stanislav Moškov
Valitsus langetas eile saartevahelise laevaühenduse asjus justkui kirik-keset-küla-otsuse: tellida teenus kahe aasta pärast ettevõtjalt, kellel on suurte saartevaheliste liinide teenindamiseks neli sobivat laeva (loe: Väinamere Liinid), aga ühtlasi peab konkurentsi tagamise eesmärgil osalema konkursil ka AS Tallinna Sadam.

Kuna vajalikud laevad on praegu olemas seni Rohuküla–Heltermaa ja Virtsu–Kuivastu liini teenindanud Vjatšeslav Leedole kuuluval Väinamere Liinidel, AS Tallinna Sadam aga peab valitsuskabineti eilse otsuse kohaselt alles "tegema toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks", siis on reaalne, et ka kümme järgmist aastat seilavad Väinamerel Leedo laevad.

Riik plaanib juunis välja kuulutada riigihanke neile liinidele operaatori leidmiseks alates 2016. aasta 1. oktoobrist.

Samal teemal

Ühtlasi peeti kabinetinõupidamisel vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil osaleb riigihankel AS Tallinna Sadam. Hanke võitjaga sõlmitud lepingusse lisatakse, et riik võib lepingu lõppedes praamid välja osta.

Kas Tallinna sadama kaasamine riigihanke konkurssi sellisel moel on vaid näiline konkurentsi tekitamine, et mitte jätta muljet, nagu mängitakse praamiäri lihtlabaselt Leedo kätte, või hakkab pool aastat otsustamisega venitanud Tallinna sadam lõpuks ka reaalselt riigile parvlaevu tellima?

"Ma ei taju, et see oleks näiline konkurentsi tekitamine, et rahvast rahustada. Ma usun, et see pole formaalsus," lausub üks valitsuse kabinetiistungil osalenud Reformierakonna tipp-poliitik.

"Aga kuidas, kas ja millised ülesanded sadamale täpselt antakse, see sõltub erinevatest asjaoludest, muu hulgas Euroopa Liidu reeglitest, majanduslikust tasuvusest ja paljust muust."

Endine majandusminister Juhan Parts väidab aga vastupidist.

"See on lavastus ja tavaliste maksumaksjate lollitamine. Panna Tallinna sadam soetama neli parvlaeva, andmata kindlust, et need laevad rakendust leiavad – ma ütleks, et see on lausa kuritegelik!" lausub Parts.

Varakevadel lagunenud IRLi ja Reformierakonna valitsus tegutses aastaid just Partsi eestvedamisel selle nimel, et anda saartevahelise parvlaevaliikluse korraldamine ASile Tallinna sadam.

Partsi väitel annaks praamide kuulumine Tallinna sadamale igal aastal riigile kuus miljonit eurot kokkuhoidu, mis moodustab 40 protsenti praamiühenduseks makstavast toetusest.

Seega – kui Leedo saaks nende liinide teenindamist jätkata, maksaks maksumaksja talle praeguste lepingute põhjal kümne aasta jooksul 60 miljonit eurot peale. See on vanas rahas ligi miljard krooni. Aga tuleb uus riigihange ja uued lepingud, summa võib muutuda.

Parts kinnitab endiselt, et praamiäri peaks ajama riik, sest see on majanduslikult mõistlik ja teostatav ka nüüd, kui aega uute parvlaevade soetamiseks on jäänud vaid napp kaks ja pool aastat.

"Jutt, et enam ei jõua, pole pädev," väidab eksminister.

Ka majandusministeeriumi lahkuv kantsler Marika Priske ütleb Eesti Päevalehes, et ühe Hollandi laevaehitaja kinnitusel jõuaks nelja laeva ehitusega tähtajaks valmis küll, aga alustada tuleks kohe. Kuigi ASi Tallinna Sadam nõukogu otsustas juba märtsis, et korraldab parvlaevade ostuks riigihanke, pole seda senini välja kuulutatud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee