Eesti uudised

Vallavanem: maainimene maksab kütuseaktsiisi, aga vastu saab ainult teedel suurenevad augud (33)

Teet Teder, 12. juuni 2014 07:00
SÄÄSTUREŽIIMIL: Käru vallavanem Elari Hiis ütleb, et vald suudab oma teed enam-vähem korras hoida, aga kui katki läheb mõni suurem truup või sild, siis on vald käpuli. Foto: Siim Solman
Igal aastal kõigub riigieelarvest omavalitsustele jagatav teedehoiu raha riigi suva järgi ja see pole vallajuhtide sõnul ilus. "Kolm sõna – raha on vähe," võtab olukorra kokku Käru vallavanem Elari Hiis.

"Tööde hinnad on läinud ajaga ainult ülesmage ja tänaseks oleme rahastamisega allpool 2007. aasta taset. Vahepeal on teekilomeetreid juurde tulnud, nii et muidu oleks summad, mis meile riigieelarvest praegu laekuvad, veel väiksemad," räägib Käru vallavanem Elari Hiis.

Tema sõnul on teed, mida kasutavad tavaliiklejad, talutavas seisukorras. "Aga Käru kontekstis on palju metsa ja sellest tulenevalt palju metsavedajaid, sealhulgas ka riigimetsakeskus (RMK), need autod lõhuvad teid väga. Eks me suudame teid korras hoida, aga edasiminekut ei ole," ütleb Hiis.

Kuigi Hiis rõõmustab, et tänavu saab Käru vald jupi mustkattega teed juurde, kuluvad kruusateed praeguse rahastuse juures kiiremini, kui neid remontida jõutakse.

"Säästurežiimi peal enam väga kaua ei veere – teed kuluvad rutem ja lendavad tolmuna põõsastesse," jätkab Hiis. Raplamaal on vaid kolmandik riigiteedest mustkatte all, ülejäänu on kruuskattega.

Hiis pelgab kõige enam seda, kui tavalisele teehooldusele peaks lisanduma ootamatu suurem remont.

"Loomulikult proovime oma raha eest teid korras hoida ja rohkemal või vähemal määral see meil ka õnnestub, aga kui midagi suuremat peaks läbi minema, mõni suurem truup või sild, siis oleme käpuli. Teed kinni ka panna ei saa, sest inimesed elavad teisel pool silda," sõnab Hiis.

"Kuskilt tuleb raha leida!"

Kui nüüd riik seobki kütuseaktsiisi lahti teede rahastamisest, mis saab siis? "Läheb hullemaks, kindlasti," kostab vallavanem.

Rahandusministeerium lubab, et 2015. aastaks on kavandatud kohalike omavalitsuste teedele kokku 28 miljonit eurot, mis on samal tasemel 2014. aastaga. Ka koalitsioonilepe ütleb, et omavalitsuste teederahastus ei vähene. Täpne ja lõplik riigilt omavalitsustele uueks aastaks eraldatav teehoiuraha selgub sügisel riigieelarve menetluse käigus. Raha jaotuse ettepaneku omavalitsuste kaupa teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kohalike teede ehk siis kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede ja tänavate olukorrast pole maanteeametil ülevaadet, aga kiita ei ole olukord riigiteedelgi.

Maanteeamet tõdes juba 2013. aastal, et tulevikus keskendutakse riigimaanteede säilitamisele ja hiigelobjekte enam endale lubada ei saa. Aga tänavugi on maanteeameti sõnul kõrval- ja tugimaanteed kroonilises alarahastuses.

Maanteeametil on küll plaan, kuidas olukorda parandada ja mitte ainult peatada teede lagunemine, vaid ka vähendada järk-järgult halvas seisus olevate teede hulka. Kuid selle plaani elluviimise eelduseks on stabiilne rahastamine vajalikul tasemel.

16 443 km riigimaanteede säilitusremondiks oleks maanteeametil vaja vähemalt 120 miljonit eurot aastas, et siis seitsme aastaga kõigile teedele ring peale teha. Kolme viimase aastaga on küll riigimaanteede hooldus- ja remondisumma kasvanud, aga stabiilsust ei ole. Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul on teede õigel ajal hooldamine ja remontimine kolm korda odavam kui nende rekonstrueerimine.

2012. aastal läks riigimaanteede hooldeks ja remondiks 111,4 miljonit eurot, mullu 132,8 miljonit eurot ja tänavu 168 mln eurot.

Kütuseaktsiisist ei peagi teid remontima

Aktsiisi kogumise vajadus on selles, et koguda lisaraha maksustatava kauba (antud juhul mootorikütuste) tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (teed lagunevad).

Samas algatas valitsus teeseaduse muutmise seaduse, millega teehoiu rahastamine ei sõltu enam kütuseaktsiisi laekumisest. Seadus jõustub uue aasta 1. jaanuaril, sest seadus on seotud tuleva aasta riigieelarvega. Kas maksumaksjalt kogutud sihtotstarbeline maks ei oleks siis enam sihtotstarbeline?

"Tegelikult ei ole kusagil paika pandud, et kütuseaktsiis oleks just teedega seotud," ütleb maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

"See on meil lihtsalt nii olnud ja otseselt ei ole mingit kõrgemat õigusakti (näiteks Euroopa direktiivi), mis seoks kütuseaktsiisi teedehoiuga või keelaks seda maksuraha muul viisil kasutada."

Paljudes riikides maksustatakse autosid ja teede kasutust eraldi ning kütuseaktsiisi vaadeldakse hoopis kui keskkonnamaksu õhu saastamise eest. "Ka Eestis maksustatakse mitte ainult mootorikütust, vaid peaaegu kõiki energiatooteid ? maagaasi, elektrit, kütteõlisid, kivisütt jne," lausub Lehis.

Käru teede rahastamine

Ka tänavu jääb rahastamine alla 2007. aasta taset (eurodes)

• 2007 – 55 411