Eesti uudised

Uuring: kehtiv muinsuskaitseseadus külvab segadust (1)

BNS, 11. juuni 2014, 18:48
 Küllike Rooväli
Vananenud muinsuskaitseseadus koos alamastme dokumentidega põhjustab valdkonnas tupikseise, kuna ei ole vastavuses tegeliku olukorraga, selgus valdkonna uuringust. 

"Need nõuded, mida seadus esitab, on kohati nii karmid, et omanikel ei ole võimalik neid enam täita. Või siis esinevad vastuolud teiste seadustega, olgu siis ehitus-, planeerimis- või asjaõigusseadusega," ütles BNS-ile Eesti Muinsukaitse Seltsi esimees Jaan Tamm.

"Muinsuskaitseseadus näeb ette terve rea nõudeid, mis on liialt üheülbalised, hoolimata sellest, kas tegemist on ajaloo-, kunsti-, ehitus- või arheoloogiamälestisega, mis on absoluutselt erinevad kategooriad nii suuruselt kui olemuselt. Need on kõikidele mälestsiseliikidele absoluutselt ühesugused ja niimoodi edasi minna ei saa," selgitas Tamm ja lisas, et kui arheoloogiamälestise puhul on vaja vältida kaevetöid ja korrashoiuks piisab muru niitmisest, siis ehitusmälestis vajab hoopis teistsugust lähenemist.

Tamme sõnul hävitab praegune korraldus tihti mälestisi, sest keerukas bürokraatia võtab väga palju aega, samas kui mälestise päästmisega tuleks alustada kohe. Tema sõnul on viiendik eraomandis olevatest ehitis- ja ajaloomälestistest halvas või avariilises seisus või varemeis.

"Kui nüüd viis aastat asjadega venitada ja seadus ikkagi sama karm on, siis viie aasta pärast, kui me jõuame avariiliste või halvas seisus mälestisteni, on avariilised mälestised varemeteks muutunud ja halvas seisus olevad mälestised on muutunud avariiliseks." Tamme hinnangul ei ole riik parem omanik kui eraisik, sest ka riigi omandis olevatest mälestistest viiendik on halvas või väga halvas seisus.

"Uue muinsuskaitse seaduse ettevalmistamise kava on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil. On jõutud järeldusele, et see peaks olema sidusam seadus – seotud ehitus-, planeerimis- ja keskkonnaseadusega. Praegu ta kahjuks on ja ei ole. Õnneks praegu kultuuriministeeriumi on võtnud selge seisukoha, et seadus tuleb algusest lõpuni uus teha."

Üldise puudusena tõi Tamm välja muinsuskaitse arengukava puudumise. "Ja arengukava ilma tegevuskavata ka ei ole mitte midagi. Nii et järgnevad dokumendid pärast uue seaduse vastuvõtmist peaksid olema arengukava ja tegevuskava.

Üks näitab ära raamid, kuhu me tahame jõuda, ja teine näitab ära, kuida me sinna jõuame, kelle abiga, milliste rahaliste vahenditega ja mis tähtaegadega," märkis Tamm. Peale mälestiste registris registreeritud 8786 riikliku kaitse all oleva kinnismälestise laienevad samad probleemid suuresti ka Eestis kehtestatud 12 muinsuskaitsealale, kus asub tuhandeid ehitisi.

1 KOMMENTAAR

l
12. juuni 2014, 09:45
lisaks ka veidi valesti informeeriv info. Seaduses on täiesti lubatud teha leevendusi, neid ka tehakse, aga mitte piisavalt (minu arvates). Seega seadus ei ole kõike ja kõike üheselt piirav jne Aga seaduse muutmisega nõus

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee