Indoneesia blogi

Indoneesia blogi: Nepaal (2. osa) - nii külm, et isegi uinuda ei suuda 

Lilli Tölp, 15. juuni 2014, 10:12
 Lilli Tölp
PÄEV 2:

Äratus: 5:00
Start: 6:00
Finiš: 17:30
Marsruut: Sinuwa (2360m) -> Kuldhigar (2540m) -> Bamboo (2310m) -> Bobhar (2600m) -> Himalaya(2920m) -> Hinku Cave (3170m) -> Deyraku (3230m) -> Machhapuhchhri Base Camp (3700m)

Samal teemal

Hommikul ärkasin kurguvaluga. Ühe küüslaugumugula eest maksan 20 rp, mee ning kuuma vee eest 25 rp lisaks. Keetsin hosteli köögis riisi, lootes, et saan sellega läbi kaks päeva. Köögi kasutamise eest maksin 250 rp. Meile peavarju andnud naine oli üsna ahne. Janile ütles üks köögitoimkonna noormeestest, et hind on 70 rp. Pool tundi hiljem teatas naine, et kuna riis küpseb kaua ja gaas on mägedes kallis, siis on hind 200 rp. Mõni hetk hiljem minu "suurt" riisikastrulit nähes kergitas ta hinda veelgi. Vaidlemiseks mul sel hetkel energiat ei olnud. Väikse võidu sain siiski – menüü järgi maksab üks portsjon riisi 230 rp minu riisikogus oli aga hulka suurem.

Selle päeva retk oli paljude ekspertide sõnul hullumeelne. Nende sõnul ei läheks mõistlik inimene ühe päevaga nii kõrgele, kuid me Janyga olemegi pisut ogarad. Iga astutud samm oli vaevaline. Korraks jäin üht trepiastet liikumatult simitsema terveks igavikuks. Mõttes tõstsin oma jalga üles, kuid reaalsuses ei suutnud seda teha. Janyl oli veelgi raskem, sest tema vana põlvevigastus andis end tunda. Kusagilt leidis ta bambuskepi, millele toetuda.

Kell 13:00 jõudsime Deurali. Sõin peotäie rosinaid ning plaani kohaselt pidime MBC-sse järgmise kahe tunniga jõudma. Paraku just sel hetkel, mil raske seljakott jälle selga sai tõmmatud, hakkas koledal kombel vihma ja midagi lume sarnast alla sadama.

Sadu vaibus 15:30 ning me võisime retke jätkata. Teeolud olid kehvad. Pori, lumi, lörts, vesi – kõik võimalik! Uuesti sadama hakanud lumi oli enese alla matnud kõik rajad. Meil polnud ühel hetkel õrna aimugi, kus suunas me liigume. Seisime keset suurt lund, ei leidunud ühtki suunaviidet, ei ühtki jalajälge või teerada. Kuid head inglid olid vist meiega. Ronides üle jäiste lumeküngaste jõudsime mehiste jalajälgedega kivisillutiseni.

Kõik laabus ilusti. Jõudsime soovitud sihtkohta ning istusime koos suurema seltskonnaga söögiruumis. Saaabaste ning riiete kuivatamiseks küsisime gaasipõleti, mis meie laua alla põlema sätiti. Süsteem oli lihtne ning hästi funktsioneeriv. Laua ümber olid naelutatud tekid, mille sai üle jalgade tõmmata. Nii jäi soe laua alla ning nööridele riputatud saapad, kindad ning pluusid kuivada. Sättisin ka veepudeli tulele lähemale, et see jäine vedelik vähegi joodava temperatuuri võtaks. Igaüks makasis selle lõbu eest 150 rp.

Temperatuurid muutusid üha ekstreemsemaks. Otsustasime Janiga ühe inimese voodis magada. Meil oli kaks tekki ja pleedid. Hoidsin teda kaisus, kuid siiski ei suutnud kumbki meist külma tõttu uinuda.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee