Eesti uudised

Tulevased arstid ja õed: meie elusiht ei ole välismaale pääsemine! (23)

Arvo Uustalu, 11. juuni 2014 07:00
EI LÄHE: Kadri, Sirli ja Kristjan Martin peavad välismaal kogemuste omandamist oluliseks, kuid sinna püsivalt elama minekut ei plaani. Foto: Mari Luud
Paljud meditsiinitudengid on mõelnud piiri taha elama minekust.

"Kahe rühma kahekümnest noorest tahab jäädavalt välismaale minna ainult üks, teine on kahevahel. Eks see äraminek ole kohati lihtsalt moodne väljend," kommenteerib õendust õppiv Liili Saar äsjast uuringut, mille kohaselt ligi neljandik meditsiinitudengitest on valmis jäädavalt välismaale tööle asuma.

Arstiteaduskonna üliõpilaskogu esimehe Kristjan Martin Kasterpalu hinnangul ei lähe nõnda paljud arstiks õppinud välismaale, kui seda uuringu tulemused näitavad.

"Enamik ikkagi jääb, kuid arstide puuduses on teema aktuaalne ja pisut üle võimendatud. Tegelikult olukord nii hull ei ole," lausub Kasterpalu.

Samal teemal

Sageli on selliste uudiste allikaks tema sõnul ka tähtajatu Soome tervishoiutöötajate register, aga selles on kirjas ka noored arstid, kes on põhjanaabrite juures läbinud ainult residentuuri või seal enesetäiendamise korras töötanud vaid mõne kuu.

"Väga suurt spetsialiseerumist nõudvatel erialadel on lausa kohustuslik teatud aja välismaal õppimine. Harvaesinevate haiguste tõttu on endokrinoloogidel see lausa kohustuslik," selgitab ta.

Ettevõte Instar EBC viis mais 400 Tartu Ülikooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli meditsiinitudengite seas läbi uuringu, mille kohaselt on 80,7 protsenti üliõpilastest huvitatud töötamisest välismaal ning neist omakorda 22,3 protsenti on valmis jäädavalt kodumaa tolmu jalgelt pühkima.

Kasterpalu usub, et igavesti läheb ära siiski väike osa praegustest õppuritest. Ta lisab, et siiani on üheks äramineku põhjuseks ka töökeskkond.

"See tähendab ka suhteid kollektiivis. Soomes suhtutakse ka noorde arsti kui võrdväärsesse kolleegi. Aga vana suhtumine ja väärtushinnangud on muutumas. Meditsiinisüsteemis on uue mõtlemisega inimesi juba piisavalt palju ja positiivne nihe ootab ees," leiab ta.

Kasterpalu nendib, et tänapäeval ei ole noortel sellist patriotismi nagu ärkamisajal, kuid enamasti mõtleb ka noor meditsiinitöötaja enne väga sügavalt, kui lõpliku äraminekuotsuse teeb.

Arstiüliõpilaste Seltsi kliinilise välisvahetuse töögrupi juht Kadri Peterson väidab, et välismaalt tullakse enamasti ikkagi tagasi.

"Välismaale minnakse, kuid tullakse ka tagasi. Eks siin ole peale palga ka muid tegureid, nagu suurem töökoormus. Tartus on ka see probleem, et arst-õppejõududel on suur töökoormus ja tudeng võib olla lisakoormus ja -kohustus. Isegi Tallinnas või teistes Eesti linnades on noored arstid rohkem oodatud ja teretulnud," leiab ta.

Petersoni sõnul minnakse välismaale enamasti siiski korteriraha teenima ja kogemusi omandama.

"Kahjuks on meie arstidel töökoormuse tõttu patsientide jaoks ka vähem aega ja meie tervisesüsteemis peab arst paraku ka kalkuleerima. Ega seegi arste motiveeri," räägib ta.

Peterson tõdeb, et pigem võib olla raskusi tagasitulemisega. Luuakse pere või ei olda nõus naasma tunduvalt madalama palga peale.

Peterson toob äsja arstiteaduskonna lõpetanud tuttava noore arsti näite, kes ei saanud oma erialal Eestis residentuuri. Ta töötas Soomes aasta üldarstina ja läks seejärel Helsingi ülikooli õppima. Ehk siis välismaale minek, kas siis päriseks või alatiseks, ei olnud eesmärk omaette.

Õendust õppiv Liili Saar teab, et tema tutvusringkonnast läheb Soome kindlasti vaid üks tudeng ja temagi mitte ainult suurema palga pärast, vaid suuresti seetõttu, et tema lähedased juba elavad seal.

Hiljuti õenduse lõpetanud ja õpitud erialal juba töötav Sirli Vaher ütleb samuti, et välismaale jäädavalt ei kipu. "Töötan juba praegu Eestis. Kogemusi läheksin aga minagi omandama. Millal siis veel, kui mitte praegu? Ka meditsiinitöötajatel on koduigatsus," nendib ta.

Uuringu kohaselt on tudengid enim huvitatud töötamisest Soomes, Inglismaal, Rootsis ja Saksamaal.

Uuring näitab, et noorte meditsiinispetsialistide Eestis hoidmisel tuleks senisest enam tähelepanu pöörata motivatsioonisüsteemidele ja töökeskkonna tänapäevastamisele.

Samal teemal

23.11.2018
Ebakindlus Eesti haiglate suhtes ajab noored arstid välismaale
16.02.2015
Tartu Tervishoiu Kõrgkool toetab abivajajaid lapsi
26.01.2015
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esist hakkab kaunistama „Räni"
21.10.2014
Tervishoiutöötajad nõustusid riikliku lepitaja palgaettepanekuga