HEAD UUDISED: Rail Balticu projektijuht Indrek Sirbi meeskond jõudis järeldusele, et raudteetrassi täielikult aiaga ümbritsema ei pea.Foto: ARNO SAAR
Juhan Haravee 10. juuni 2014 07:00
"Oleme projekti meeskonnaga jõudnud sellise tulemuseni, et täielik tarastamine pole vajalik," ütles Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilise hindamise ekspert Heiki Kalle eilsel vahearuande tutvustamisel.

Eile avalikustas Rail Balticu meeskond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tulevase kiirraudtee võimalike trasside võrdlustulemused.

"Saame seda teha osaliselt tänu sellele, et keskkonnaministeerium on nüüd põhimõtteliselt heaks kiitnud meie keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi," ütles projektijuht Indrek Sirp.

"Ja teiseks on valitsuses otsustatud, kuidas edasi minna Harjumaa trassidega. Valitsuses on vastu võetud otsus, et edasi saab aruteludega minna ainult numbrit 13 kandvate trassidega, mis lähevad üks ühelt ja teine teiselt poolt loodavat Nabala looduskaitseala."

Eile tutvustatud trassikoondeelistus läbib Pärnu linna, möödub Järvakandist ja Raplast lääne poolt. Nabalast kulgeb trass mööda ida poolt, mille tunnistas vastuvõetavaks ka valitsus.

Vastates küsimusele, kuhu kadusid mitmed trassialternatiivid pärast põhjalikku arutelu valitsuskabinetis, ütles Sirp, et selline on valitsuse üksmeelne otsus.

Harju maavanem, kes Sirbi sõnul osales eile toimunud Rail Balticu juhtkomitee kohtumisel, olevat kinnitanud, et tema seisukoht ühtib valitsuse omaga.

Nädal tagasi, 4.juunil palus aga Harju maavalitsus kirjalikult Rail Balticu juhtkomitee liikmeil mitme valitsuskabineti poolt välja jäetud trassikoridori taastamist võrdluses.

Rail Balticu tegevuskava kohaselt tutvustatakse nüüd juunis ja juulis trassivariantide võrdlustulemusi, enne kui asutakse eskiislahenduste juurde, mille valmimiseks on aega novembrini.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise ekspert Heiki Kalle tutvustas vahearuannet: "Kõige uuem teema on nüüd see, kas kogu raudtee peab ikka olema täies ulatuses tarastatud või mitte. Oleme projekti meeskonnaga jõudnud sellise tulemuseni, et täielik tarastamine pole vajalik.

See on meile väga hea uudis, sest kui tihedalt me ka ökodukte ei ehitaks, siis loomade puhul jääks barjääriefekt ikkagi alles. Suurimetajate puhul, nagu näiteks põdrad, oleks populatsiooni lõhkumine väga tõsine probleem.

Me ei kavatse raudteed taraga piirata näiteks metsas, kus ohutuse küsimus ei ole nii terav kui asulates."

Rail Balticu ekspert Pille Metspalu ütles, et maakonnaplaneeringute puhul arvestati peale keskkonnamõjude analüüsi ka majanduslikke ja tehnilisi näitajaid. Tema hinnangul maksab ühe kilomeetri kiiraudtee ehitus 4–8 miljonit eurot.

Ettevõtja Indrek Neivelti kahtlusi Rail Balticu tulevaste reisijate ja kaupade külluse suhtes, mis tagaks kiirraudtee ülalpidamiskulud, püüdis hajutada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

"Neivelt tahab miinimumpalga 1000 euroni tõsta, aga selleks tuleb ka ju kuskilt raha võtta," lausub Ruuda.

"Rail Balticul on siin oma osa täiesti olemas. Ka sellepärast ei maksa muret tunda, et valmival kiirraudteel ei hakka kaubad liikuma.

Suur osa Soomes toodetud kaupade transport Euroopasse jääks Rail Balticu kanda, sest Läänemere sadamate võimsused on ammendumas. "