80% meestest on uuringute järgi enne 40. eluaastat vähemalt korra teinud midagi kriminaalselt, kuid kõik ei ole karistus saanud. Naistel on see näitaja umbes 40-60 %.

Mida nooremalt inimene kriminaalsema teoga hakkama saab, seda halvem ja seda suurem tõenäosus on, et ta seda tegu kordab ka tulevikus.

Samas on uuritud ka seda, et kui enne 35. eluaastat liiga vaoshoitult käitutakse ja kõigile soovitakse olla meele järgi, siis ülejäänud aastad kuluvad terapeutide ukse taga käimise peale.

Teismeeas on väga sage, kui väljendub agressioon, sest siis õpitakse oma piire tajuma ja vel ei osata rahumeelselt kõiki olukordi lahendada. Konflikte tuleb õppida lahendama sõnadega rahumeelselt ja mina vormis.

Lapsed ei ole süüdi, kui käitumine on halb, vaid tuleb otsida lapse juurest lähedasi täiskasvanuid, kes on sellise olukorra tinginud. Kasvukeskkonnas oleneb väga suurel määral, milliseks laps kasvab. Kasvukeskkonda saab muuta lapsele sobivamaks.

Oluline on lapsele anda adekvaatset tagasisidet. Karistused on vähe tõhusad, hea sõna võidab ka kurja väe, nagu öeldakse. Mingi eksimusega hakkama saanud lapsega võiks kasutada nn "hea elu mudelit", kus laps räägib ideaalsest elust, mis läheb korda ja nende samade asjadega saab kõige tõhusamalt last mõjutada positiivsele teele tagasi.

Lastega töötades, eriti agressiivsetega on kerge läbi põleda ja selle ennetamiseks tuleks töötajatel piisavalt puhata ning tegeleda omahobidega näiteks. Ennast ei tuleks süüdistada, kui midagi negatiivset tööl juhtub, selle tõttu ei olda veel läbikukkunud pedagoog.

Lapsed teevad suure tõenäosusega seda, mida täiskasvanud ees teevad, seetõttu on väga oluline, et täiskasvanud ka ise jälgiksid, kas nad käituvad alati eetiliselt ja seaduskuulekalt. Sõna ja tegu peavad olema vastavuses.

Teismelistel on eriti loomulik vajadus hälbivat käitumist tundma õppida. Tuleks proovida ilma suitsuta, abi pakkuda suitsetamise maha jätmisel. Teismelist tuleks õpetada, kuidas toime tulla oma negatiivsete emotsioonidega ja õpetada välja elama turvaliselt oma negatiivseid emotsioone.

Lapsed võivad ka olla vahel vihased ja see on sekundaarne tunne, mille on põhjustanud mure või hirm olukorra ees. Põhjusega on aja tegeleda ja seda olukorda lapsega arutada.

Töötaja ei tohiks olla ka liiga empaatiline ja probleemiga liialt kaasa minna, sest sellises olukorras võib olla raske adekvaatselt olukorda hinnata ja sekkuda.

Kui laps on halvasti käitunud, siis töötaja peaks eskortima lapse eemale ja rääkima lapsega toimunust vahetult pärast lapse rahunemist.

Halba käitumist nähes tuleks koheselt reageerida ja sellest halvasti käitunud lapsega rääkida ja paluda tal näiteks lastelaagris kirjutada seletuskiri. Kui töötaja on sunnitud kasutama jõudu, siis oleks hea, kui ta lapsevanemaga võtaks töötaja koheselt ühendust ja informeeriks toimunust.

Olukord on töötajale paremini lahendatav, kui töötaja ise lapsevanemaga esimesena ühendust võtab ja olukorda selgitab. Seletuskiri tuleks kirjutada võimalikult vahetult, et üksikasjad oleksid võimalikult selgelt veel meeles.

Kui lastelaagris näiteks kaklevad endast tugevamad lapsed, siis tuleks töötajal olukorda hinnata, mitte jõuga vahele minna, vaid abi kutsuda. Lastelaagris võiks olla näiteks sidevahendeid kasutades kindlaks määratud koodid, mis midagi tähendab, et kõrvalolija ei saaks aru, mis toimub ja ei tekitaks tahtmatult veel uut probleemi juurde.

Kuidas dokumenteerida juhtunu?

Lastekaitseseaduse paragraaf 36 sätestab, et lapse vabaduse piiramisest tuleb viivitamatult teavitada. Sõltumata võimalikust (kohtu)vaidlusest tuleks olukord väga täpselt dokumenteerida.

Selleks tuleb olukorda täpselt kirjeldada, kirjeldada juhtunus osalejaid ja nende tegevust. Tuleb kirjeldada jätkuva abi või ametkondade kaasamise vajadust.

Info teavitamise kohta: keda, millisel viisil ja millise sõnumiga teavitati.

Loomulikult soovitan ma psühholoogina alati proovida lahendada olukord rahumeelselt ja jõudu tarvitamata.

Jaga artiklit

12 kommentaari

P
paragraaf?  /   21:45, 13. aug 2014
äkki siiski paragrahv?
E
Ettevaatlik  /   09:00, 15. juuli 2014
Lähenen isegi telefonile automaatselt gaasiga kui keegi öösel juhtumisi helistab. Olen jätnud mällu ainult 10 telefoni numbrit.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis