Psühholoogia blogi

Psühholoogia blogi: kuidas tulla toime agressiivse käitumisega? (1. osa) (10)

Tiina Kilkson, psühholoog, 18. juuni 2014, 13:45
 PantherMedia / Scanpix
Vahel tuleb ette olukordi, kui näiteks tööl tuleb tulla toime agressiivsete inimestega. Minu järgnevad nõuanded on mõeldud eeskätt agressiivsete lastega toime tulekuks.

Meeles tuleb pidada, et karistamiseks ei tohi jõudu kasutada, et lapsi korrale kutsuda, küll aga on õigus näiteks lastelaagris lapsi jõuga eemal hoida veel suuremast probleemist või töötaja võib kasutada jõudu hädakaitseks, mis peab olema proportsionaalne lahendatava probleemi suurusega.

Samal teemal

Lastelaagris on töötajatel kohustus tagada kõigile lastele turvatunne. Tagada tuleb nii vaimne kui füüsiline turvalisus.

Selleks, et seadusega töötaja vastuollu ei läheks on vaja teada karistusseadustiku paragraaf 28 hädakaitse kohta, mis sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetud või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire.

Hädakaitse piire ületatakse kui kasutatakse vahendeid, mis ei vasta ründe ohtlikkusele või tekitavad liigset kahju ründajale. Töötaja peaks suutma igas olukorras adekvaatseks jääda ja suutma olukorda hinnata. Politsei võib ka ennetada vägivalda.

Millal siis võib kasutada jõudu? Jõu kasutamine on lubatud, kui see on proportsionaalne, hädavajalik ja seaduslik. Jõudu ei või kasutada kui see on:
1) ebaproportsionaalne ohuga
2) see ei ole hädavajalik ehk teised võimalused ei ole ammendunud
3) agressiooni on põhjustanud töötaja ebaeetiline käitumine
4) see on või seda on võimalik tajuda karistamisena
5) tegemist on põhjendamatu ennakkaitsega
6) oht on möödunud.

Mis siis on füüsilise jõu kasutamine? Füüsilise jõu kasutamine on näites siis, kui liikumise suunamiseks kasutatakse kehalist kontakti, eskorditakse, liigutusi piiratakse, liikumist piiratakse, eraldatakse liikumise ja suhtlemise piiramiseks.

Kuidas sekkuda käitumisraskustega laste puhul? Kõige aluseks on suhted. Väga olulised on positiivne tähelepanu, tunnustus, kiitus.

Olulised on, et töötajatel oleksid selged ootused lapse suhtes, kodukord paika panna, mida võib teha koos lastega grupitööna. Reeglid paika. Kui piire ei ole õigel ajal seatud, siis on tagajärjed, mis võivad meile, lastega töötajatele, mitte meeldida.

Kindlasti tuleb olukorda hinnata selles võtmes, et kas tegemist on eluohtliku käitumisega, siis tuleb töötajatel kõik võimalused mängu panna, et last/lapsi kaitsta.

Kui laps mõistab reegli olulisust, siis suure tõenäosusega ta ka allub sellele reeglile. Lapsest tuleb alati hoolida ja pakkuda talle parimat, mis antud olukorras on võimalik. Lapse käekäigu vastu peaks iga töötaja sobival määral huvi ülesse näitama. Lapsed peavad juba väiksena õppima reegleid täitma.

Kui on mõni laps võistluses taha jäänud, siis tuleks teda kindlasti motiveerida, et öelda näiteks: "Sul on veel võimalus". Lapse motivatsioon tuleks säilitada mängu lõpuni.

Tagasiside lapsele peaks olema siiras. Tegu võib olla vahel halb, mitte laps ei ole halb. Lastele võib anda laagris ka eakohaseid ja väikest pingutust nõudvaid ülesandeid. Head käitumist tuleks kindlasti märgata ja tunnustuseks öelda midagi positiivset lapse soorituse kohta.

Võib ka premeerida näiteks "pitsa punktidega", kus iga soovitud tegevusega saab laps koguda punkte, mille teatud summa juures saab vahetada pitsa vastu. Pitsa asemel sobib lapse premeerimiseks just see, mida laps väga ihkab.

10 KOMMENTAARI

m
19. juuni 2014, 18:14
Mis loom see "paragraaf" on?
m
Matti 19. juuni 2014, 12:25
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee