Mõnda aega tagasi vaatasime, kus elavad maailma füüsiliselt kõige aktiivsemad inimesed. The Lanceti uurimuse kohaselt kuuluvad selles arvestuses maailma esikümnesse enamasti vaesed arengumaad, kus suure aktiivsuse tagavad igapäevatoimetused nagu  põllul töötamine ja karjakasvatus. Kui neis maades on liikumine eelduseks, et toit lauale saada, siis esikümnesse mahtus ka kaks kaks Euroopa riiki. Need olid Holland ja Kreeka, kus  kehaline aktiivsus on inimeste enda motiveerituse ning valitsuse hea passiivsust ennetava töö tulemus.

The Lancet selgitas välja ka maad, mille elanikud on füüsiliselt kõige vähemaktiivsed. Top 10 hulgas on väga vaeseid arengumaid nagu Svaasimaa (2.), kuid samuti väga rikkaid riike nagu Saudi Araabia (3). Esikohal troonib aga Vahemere saareriik Malta.

1. Malta

Ligi 72 % saareriigi elanikest on füüsiliselt praktiliselt täiesti passiivsed, mis koos ebatervisike toitumisharjumustega on viinud rahvastiku järjest lisanduva rasvumiseni. Passiivsuse põhjus on lihtne – arvutiajastu pealetung ning enamasti autoga liikumine on väikeriigi elanikest laisaks muutnud. Pärast Lanceti avaldatud tulemusi asus Malta valitsus kiirelt tegutsema, pannes kokku arengukava, mille eesmärgiks on inimesi liikuma saada, nende toitumisharjumusi korrigeerida ning seeläbi tervist parandada.

2. Svaasimaa

Selles Aafrika väikeriigis on füüsiliselt mitteaktiivsete inimeste osakaal 69%. Vähene aktiivsus jääb aga suuremate probleemide varju. Palju olulisemaks valukohaks on maas leviv HIV viirus, mida kannab enam kui veerand kogu maa elanikest ning mis on oodatava eluea kõigest 32 eluaastani langetanud.

3. Saudi Araabia

Saudi Araabias moodustavad inimesed, kes end väga minimaalset liigutavad, 68,8 % kogu elanikkonnast. Istuv eluviis ning arvuti taha koondunud töötegemine ja ka vaba aja veetmine on riigi elanike tervist viimase kolmekümne aasta jooksul pöördeliselt mõjutanud. Arvatakse, et aastaks 2020 sureb Saudi Araabias südamehaigustesse umbes poolteist korda enam inimesi kui aastal 1990.

4.-5. Serbia

68,3% Serbia seitsmest ja poolest miljonist elanikust on füüsiliselt passiivsed. Südamehaigused ja 2. tüübi diabeet, mille tekkes on suur roll vääral toitumisel ja ebapiisaval liikumisel, on riigis laialdaselt levinud. Eriti vähe liiguvad Serbia naised – 76 protsendiga on nad selles arvestuses kõikide maade võrdluses esikohal.

4.-5. Argentiina

Serbiaga samal pulgal on 68,3 protsendiga Argentiina. Võiks arvata, et tuntud jalgpallimaa tavaasukadki on sportlikud, kuid see pole sugugi nii. Kõige passiivsem grupp on madala sissetulekuga naised, kuid olukord pole kiita ka meeste seas. Hiljutised uuringud Argentiinas on näidanud sedagi, et ebatervislik toitumine ning vähene liikuvus tõstavad autoimmuunhaiguste, näiteks multipleksskleroosi tekke riski. Argentiina valitsus on astunud samme olukorra lahendamiseks, püüdes riiklike programmide abil inimesi rohkem liikuma ning tervislikumat toituma panna.

Nagu näha, on vähese liikuvuse põhjuseid erinevaid – tehnoloogiaajastu pealetung, inimeste enda motivatsioonipuudus, teadmatus või valitsuse suutmatus maa elanike liikumisharjumuste muutmiseks midagi ette võtta. Vaestes maades on olukorra parandamine keeruline, sest võimalusi piiravad olulisemad probleemid ning rahaliste vahendite nappus. Rikastel riikidel tasuks aga inimeste teadlikkusse ja liikumisharjumuste parandamisse investeerida, sest vähese liikumisega seotud terviseprobleemide nagu rasvumise, 2. tüübi diabeedi ning südame-veresoonkonna haigustega toimetulek on neile juba praegu väga kulukaks läinud.

Jaga artiklit

13 kommentaari

  /   18:28, 3. apr 2015
  /   18:26, 3. apr 2015
https//www.youtube.com/watch?v=t42-71RpRgI

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis