Eesti uudised

E20 on katki. Liiklus Tallinna ja Narva vahel käib koduõuede kaudu (22)

Küllike Rooväli, 9. juuni 2014, 07:00
KUNDA LINNASÜDA: Metsa- ja killustikukoormad voorivad läbi kitsaste kesklinna tänavate.Foto: Küllike Rooväli
"Kus need autod siis saavad? Kuskilt peavad nad ju sõitma!" on mõni kohalik siiski leplik

Kui keegi ukerdaks suure veokiga sisse teie koduhoovi ja küsiks, kuidas siit Narva saab, oleksite ilmselt üllatunud. Aga kui see toimuks iga päev ja öö, mida te siis arvaksite?

Kulgen hästi tasa mööda taluhoovi poolitavat kruusateed, kus ühel pool kuivab hunnik küttepuid ning teisel pool maja nurga juures nöörile riputatud pesu. Miks ma autoga siia kõrvalteele üldse tükin?

Kõiges on "süüdi" Sämi sild Lääne-Virumaal, mida kuu aega tagasi juhtunud liiklusõnnetuse tõttu praktiliselt enam pole.

Esimest korda on üks riigi peamagistraalidest, rahvusvahelise numbriga E20, ootamatult läbi lõigatud.

Liiklusvoog, mis Sämi silla kandis viimastel aastatel mõõdetud, on 5000 auto ringis päevas ja nüüd peab see voog endale jõe kombel uue tee otsima.

Sildu, mis Kunda jõest üle aitavad, on küll mitu, aga kaua nad vastu peavad, ei tea keegi, sest keegi pole neid aastakümneid remontinud ega nende seisundit mõõtnud. Maanteeamet on andnud teada, et autod on ümbersõidule suunatud. Aga mis siin tegelikult toimub?

Ametlik ümbersõit Sämi lõigust käib Kunda kaudu. See tähendab, et Tallinnast tulles tuleb juba enne Rakveret vasakule Kunda peale keerata.

Ristmik on hästi näha nii valges kui pimedas, suured tahvlid juhatavad ümbersõidule.

Ralli läbi taluõue

Kõige parem maantee ongi seesama – Põdruse–Kunda tee, ilus, uus ja sirge. Seda kiidavad ka Tauno ja Igor, kes elavad kohe Kunda silla kõrval.

Täna saevad mehed puid, nende puuriida tagant vurab läbi aga kogu rahvusvahelise trassi liiklus. Ajutisest 30kilomeetrisest tunnikiiruse piirangust ei pea kinni keegi.

"Võrreldes sellega, mis enne oli, on liiklus ikka jube," hindab Igor.

"Kui rekka tuleb, väriseb sild nii, et hirm tuleb peale." Maja taga müriseb teetöömasin, mille lohvist paiskub teele pindamiskillustikku. Mees lohviga on usin, aga kohalike sõnul pole tööst kasu suurt midagi.

"Sel aastal kolmas kord," märgib Tauno.

"Seda teed pole mitte kunagi korda tehtud, kaheks nädalaks ainult, raha pannakse magama ja rekkad lõhuvad jälle ära."

Kunagisest paeseintega koolimajast on saanud korterelamu. Väikeste tüdrukute ema on mures.

"Maja hüppab iga kord, kui suur auto tuleb."

Ümbersõidu teises otsas Viru-Nigulas istub Vabadussõja sõdur 13. sajandist pärineva kiriku ees ja vaatab Kunda poole. Sealt voolab Narva poole katkematu veokite kolonn.

"Gorjatšie estonskije parni" teatab reklaam ühe õlleauto küljel. Tädi Ene, kohalik haljastustööline, ootab kannatlikult teepervel, et üle saada. Kodu on kohe teisel pool teed. Aga Ene ei kurda, nagu ka rattaga mööda vurav proua.

"Kus need autod siis saavad? Kuskilt peavad nad ju sõitma!"

Enne Sämile tulekut mõõtsin kaardilt, et Kunda ümbersõit annab tavapärasele teekonnale juurde alla kahe kilomeetri, mis on Tallinna ja Narva vahel peaaegu olematu maa.

Autojuhid seda aga ei tea või ei huvita see neid, sest nad kihutavad vaatamata hoiatus- ja keelumärkidele ning suunaviitadele ikkagi olematu sillani välja ja hakkavad siis kohalikel kruusateedel seiklema.

Tegelikult sõidavad nad ka kõige väiksemat ringi tehes külavahel maha 15 kilomeetrit.

Tolmupilv kurvilisel kruusateel ei jõua veel hajuda, kui järgmine auto juba tuleb. Pereema Piret askeldab taluõuel, millest kruusatee otse üle läheb. Kui varem oli läbisõitjaid alla kümne päevas, siis nüüd üle kahesaja.

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev usub, et tegelikult on see arv palju suurem, sest ainuüksi kohalikele, kes vallalt küsinud, on läbisõidulube antud välja suur hulk. Silma järgi on aga enamik möödasõitjaist võõras rahvas.

Silla vanust ei tea keegi

Kurviline tee lausa kutsub rallitama ja alguses oli kiirendajaid rohkesti.

"Politseid olen kaks korda näinud läbi köögiakna, aga see oli alguses," lausub Piret.

Tema kaasa on resoluutsem.

"Eile käis siin õuel üks vene härrasmees, küsis, kas siit saab. Vastasin, et ei saa. Küsis, aga kas tee on. No ütlesin jah, et on tee, aga siit ei saa! Lõpuks ütlesin, et hea küll, mine pealegi, ise tead," kirjeldab mees.

Mööda kruusateed Uhtnale jõudes on pärast vasakkurvi sild. Teehöövel hõõrub parasjagu teed siledaks, aga höövlijuhi sõnul pole enam suurt midagi hõõruda – teematerjal on selle kuuga puha minema sõidetud ja kõva alus tuleb vastu.

Alt on maakividki juba üles tõusnud ja hiljemalt sügisel tuleb uut killustikku tuua, muidu on tee varsti läbi.

Veelgi suurem on mure sillaga, sest teehöövlist usinalt mööda rühkivaid sadu autosid ju keegi ei kaalu. Mis siis, kui mõni viiekümnetonnine rekka sillast läbi kukub?

Lehm kukkus läbi silla

"Ma ei kujuta ette, mis siis saab," lausub vallavanem.

"Pea on mul niigi hall, aga neid halle karvu tuleb muudkui juurde." Raha valla olulisima silla taastamiseks poleks kusagilt võtta.

Teeinseneri haridusega Vassiljev nendib, et pole isegi teada, mis aastast raudkonstruktsiooniga sild pärineb, rääkimata veel selle uuringutest või proovikoormamisest.

Teisel pool silda kumavad läbi aeglaselt maha laotuva tolmupilve Uhtna naised Heldi ja Roosi. Kummargil põgenevad nad korrusmajade poole, kannul sitke ja peene tolmu loor. Tolm on neil kodudeski, pressides sisse kortermajade akendest, rünnates nööridel rippuvat pesu ning kattes kõik aiamaal kasvava.

"Me saame aru, et inimesed tahavad otsemini saada, aga tee on asfalteerimata, vähemalt sillani peaks olema siin must kate peal," kurdab Heldi.

"Täna hommikul üks suur pikk masin keerutas siin ringi, ei osanud kusagile minna, lõpuks trügis ikka sillani välja," kirjeldab Roosi.

Mis saab, kui ka Uhtna sild sisse kukub? Helju muigab.

"Siis pole enam midagi. Kohalas on ainult vana karjasild, aga see oli juba enne nii mäda, et ükskord kukkus lehm läbi."

Kui Kunda sild puruneb?

Kunda linn ja maanteeamet leppisid kokku, et riik remondib omal kulul kõik lisatransiitliiklusest tingitud defektid. Suur küsimärk on aga Kunda sild, mis on vana ja seda pole keegi uurinud ega testinud.

Tosin aastat tagasi vahetati sillal teekate. Kunda linnapea Jüri Landberg teab hästi, mis saab, kui Kunda sild rahvusvahelise maantee koormusele alla vannub.

"Ja siis ongi kõik," lausub Landberg.

"Suured autod jäävad siis kõik sinna taha seisma. Seda remondiraha meie linnal pole."

Enamik linnast asub ühelpool jõge. Linlaste jaoks on varuks teinegi sild, millest aga raskeveokeid üle ei lasta.

Remont nõuab lisaraha

Tallinna–Narva maantee 109. kilomeetril punuvad ehitustöölised terasvarbadest armatuuri, millele valada järgmised silda toetavad betoonkonstruktsioonid.

Juba kaugelt paistvad teetõkked ja liiklusmärkide mets, mis tähistab silla asemel haigutavat tühimikku. Tallinna pool on püsti vaid kaks vana sillaposti.

Ööl vastu 9. maid maandus renoveerimiseks lahti võetud sillapoolel olevasse auku haagisveok, mille juht Vladimir (61) hukkus ja mis purustas kogu silla.

Kui enne remonditi silda, siis nüüd ehitatakse sisuliselt uut. Lammutada tuli kaks posti ja kandetala ning need tuleb uuesti vundamentidest üles ehitada.

Maanteeametil on õnnetusega tekkinud lisakulusid rohkem kui 110 000 euro väärtuses, kõigi ümbersõitude remondi ja tähistamise hinnad selguvad siis, kui tööd läbi. Valmis peab Sämi sild saama sügiseks.

Samal teemal

10. mai 2014, 08:00
TÄIE HOOGA VASTU SILLAPOSTI: kas veokijuht jäi magama või märkas hoiatusmärke liiga hilja?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee