Eesti uudised

Tartu konstaablite juht: meie prefektuuris vormikandjaid ei koondata! (5)

Arvo Uustalu, 7. juuni 2014 08:00
MULTISPETSIALISTIDEKS: Kert Kotkas leiab, et konstaablid saavad hakkama ka spetsiifilisemaid teadmisi nõudvate ülesannetega.Foto: Margus Ansu
"Saime täna prefektilt sõnumi, et käimasolev koondamine Lõuna prefektuuris vormikandjaid ei puuduta," saadab politseileitnant Kert Kotkas rahustava sõnumi neile, kes kardavad, et niigi väheseid kohalikke konstaableid veelgi vähemaks jääb.

Samale ajale on sattunud konstaablite töö ümberkorraldamine ning politsei- ja piirivalveametis ligi kahesaja inimese koondamine. Politseist nenditakse, et siin-seal on meedias need uudised sassi läinud ning inimestele on jäänud mulje, et koondamisreha käib üle ka piirkonnapolitseinikest.

Samal teemal

Konstaabel saab rohkem otsustada

Tartu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kert Kotkas ütleb, et konstaabli ametikohustused on läinud laiemaks ja kohalik politseinik ei ole enam pelgalt patrullija või peretülide lahendaja.

"Protsess on alles kujunemisel, aga selle eesmärk on tuua rohkem otsustamispädevust prefektuuri ja selle sees rohkem jaoskonda ja reapolitseinikele. Enamasti tuleb kiire otsus teha ja lahendus leida konstaablil endal. Kui piirkonnapolitseinikul on mingil alal ka eksperdioskused, siis neid oskusi ta edaspidi ka kasutab. Kui konstaabel läheb sündmuskohale eksperdikohvriga, tajuvad inimesed teda kui eksperti. Kui ta läheb sellesama kohvriga kooli loengut pidama, siis on ta laste meelest noorsoopolitseinik," räägib pikki aastaid tavakonstaablina töötanud Kotkas.

Kotkas tõdeb, et ka konstaablid on inimesed ja nende sisse ei näe, kas keegi ka reaalselt koondamist kartis, kuid nüüd pole selleks enam kindlasti põhjust.

"Otsustamistasandi konkreetsesse jaoskonda toomine ei saa turvalisust kahjustada," leiab ta.

Kotkas on mures, et inimestele on jäänud mulje, et piirkonnapolitseinikke jääb tublisti vähemaks. Tartu külje all elav Hannes ütlebki, et ajalehti lugedes jäi ta tõesti arvama, et nüüd minnakse ka konstaablite kallale.

"Ega selline idee rõõmu valmistanud. Samas ei ole ma vaimustuses ka sellest, et koondatakse nõnda palju ametnikke. Nende ülesanded lähevad nüüd arvatavasti üle madalamale tasandile ja see tähendab ikkagi, et konstaablite tööülesanded kasvavad ning neil jääb vähem aega külainimestega suhelda," arvab Hannes.

Raha võinuks pigem riigi juhtimiselt kokku hoida ja koondamise asemel politseiametnikud konstaabliteks suunata," teab Hannes, et 15 aastat tagasi nägi politseinikke tänavapildis oluliselt rohkem.

Eluga riskija saab palka juurde

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher kinnitab Õhtulehele, et piirkonnapolitseinikke ehk tavakeeles kohalikke konstaableid praegune koondamiskava ei puuduta.

"Korraldame nende töö ümber, et tulevikus tegeleks piirkonnapolitseinik ainult piirkonnatööga, see tähendab pidevat dialoogi elanikkonna ja omavalitsusega ning kohalike probleemide lahendamist. Seni on keskmiselt ligi pool meie piirkonnapolitseinike tööajast kulunud teistele ülesannetele, peamiselt patrullis käimisele. Jagame ülesanded ümber nii, et pooled praegustest piirkonnapolitseinikest liituvad patrulliüksusega ja pooled hakkavad ainult piirkonnatööd tegema. Kui praegu teevad kõik kõike, siis tulevikus ühed üht ja teised teist. Sellest turvalisus kindlasti ei vähene," selgitab ta.

Samas tuleb tal tõdeda, et uuel aastal politseinike miinimumpalga tõstmiseks praeguselt 775 eurolt (bruto) 900 eurole peab sel aastal leidma oma eelarvest 4,8 miljonit eurot.

"See tähendab koosseisu vähendamist ligi 270 inimese võrra, kellest kuni 200 koondatakse. Kärbe puudutab kõige rohkem tugiteenistusi ja Tallinnas asuvaid kesküksusi ning kõige vähem prefektuure. Vähendame kõigil tasemetel juhtide arvu ja anname jõudu juurde kohalikele jaoskondadele, et otsuseid saaks teha kohapeal, mitte kuskil kaugel Tallinnas," selgitab ta.

Peadirektor ütleb, et koondamises ei ole kunagi midagi meeldivat.

"Teen seda raske südamega. Aga ma ei näe ka teist valikut. Oma eluga riskiv politseinik, kes ei tea kunagi ette, mida tööpäev toob või mis teda järgmisel väljakutsel ees ootab, väärib palka, millest saab ära elada. Turvalisust saab luua see, kes end ise turvaliselt tunneb. 125- või 80eurose palgatõusuga me kedagi rikkaks ei tee, aga arvestades, et peame selle nimel sadadest töötajatest loobuma, ei ole suurem summa meile praegu jõukohane," tõdeb ta.

Samal teemal

18.07.2014
Pevkur: enam ei ole ruumi politseinike arvu vähendada
05.06.2014
Koondamisteade on käes 80 politseiameti töötajal