Beebiblogija Mariann Kaasik ja laps Mari Johanna (MEELIS TOMSON)

Kui mõtlen sõnale ema, tuleb mulle alati silme ette rõõmsameelne naisterahvas põllega, kes ootab lapsi koolist koju lõunasöögi ja magustoiduks valmistatud koogiga. Embab neid õrnalt ja küsib, kuidas neil päev läinud on. Tundub, et see on mingisugune "ideaalema" stereotüüp, või midagi säärast.

 Aga kui paljudel meist on üldse selline ema? Või kui paljud meist on ise sellised emad? Minul on veel vara öelda, mida ma siis tegema hakkan, kui minu Mari koolis käib, sest hetkel on ta veel kohe-kohe kaheksakuuseks saamas ja seetõttu on minu jutt meie tulevikust vaid spekulatsioon. Aga miskipärast ma arvan, et selline põllega, kooki küpsetav ema minust ei saa.

Kõik, kes on ise emad, või vähemalt teavad mõnda ema, on kindlasti täheldanud, et "emmedemaailmas" käib pidevalt mingisugune võitlus. Alati on vaja tembeldada kedagi halvemaks emaks, kui ise ollakse.

Ma ei räägi siinkohal inimestest, kes oma lapsed väikse notsu suuruseks nuumavad, oma lapsi peksavad või alavääristavad. Nemad lihtsalt ongi halvemad emad kui teised ja see on fakt.

Ma räägin sellest: "Issand, minu laps räägib kuuekuuselt kaheksa sõna, oskab toe najal kõndida, kirjutas eile oma esimese eepose ja käib varjupaigas vabatahlikuks" tüüpi emadest. Jah, neid päriselt eksisteerib, vähemalt nii nad väidavad. Ja oma lapse edusammudest räägitakse uhkelt ja kõva häälega. 

Muidugi on iga vanem oma laste saavutuse üle õnnelik ja loomulikult tahavad inimesed seda jagada, aga paratamatult tehakse seda pea alati kuidagi uhkustavas vormis. Et minu oma oskab, miks siis sinu oma ei oska? Kas sa ei arenda teda piisavalt? Ja teised emad kahtlevadki. Muretsevad. Et nemad ei tee oma lapse jaoks piisavalt.

Hoidku jumal, kui selle aeglasemalt areneva lapse ema on teinud otsuse näiteks mitte enam rinnaga toita. Kohe saab ta sõimurahe kaasa, kuidas ta kindlasti tahab hoopis Prives shotte kaanida, selle asemel, et lapsega tegeleda. Sest HEAD EMAD nii ei tee.

Head emad teevad ju kodus kooki ja arendavad last, teate ju küll! Eriti hea oleks, kui kook oleks tehtud näiteks rinnapiimast - vot see näitab emaarmastust!

Või emad, kes soovivad varem tööle tagasi minna, kui see "normaalne aeg" on. Püha püss! "Laps on ju beebi nii väikest aega, miks sa seda ei naudi?".

Halloo! Kas te olete kunagi beebisid näinud? Nad nutavad, oksendavad, kakavad, pissivad, kisuvad sind juustest, hoiavad sind pidevalt üleval - selle kõige kõrval tundub ka kõige raskem töö puhkusena. Ma küll tahaks iga kord endal silmad peast välja torgata, kui näen Facebookis kellegi ametiks "täiskohaga emme:)))".

Aga eks see ole tegelikult ka tõsi. Sest kui sa tööl ei viitsi parasjagu midagi teha, siis sa lähed jood näiteks tassi kohvi ja lobised kontorikaaslastega. Kui sa ei viitsi aga oma imikuga tegeleda, siis heal juhul kukub ta voodi pealt alla ja halvimal juhul nüsib näiteks paberinoaga su kassil jalad maha, kui sa korraks pilgu eemale suunad.

Ma ei ütle, et ma veel täiskohaga tööle tagasi kipuks, aga mul on omad kergendavad asjaolud. Kui neid ei oleks, siis oleksin ma ehk ammu tööl tagasi.

Mul on luksus olla lapse ema, kes öösiti pole iial ärganud, pea kunagi ei nuta ja ühtlasi on mul ämma näol lapsehoidja alati olemas. Tööd teen ma ka praegu, kuid natukene ja jupikaupa. Täpselt nii palju kui ise parasjagu viitsin ja selline korraldus sobib mulle.

Aga mis oleks see minu asi kritiseerida kedagi, kellel selliseid võimalusi ei ole ja tahab tagasi tööle? Mis see kellegi teise asi kritiseerida on?

Üldiselt arvan, et inimesed elavad teiste emade peal välja viha, mida nad tegelikult tunnevad enda vastu. Äkki ei viitsi nemad ka enam rinnaga imetada ja on kadedad, et teised on olnud julged oma soove austama ja rinnaga toitmise lõpetama?

Ega see kerge ju ole - ei endale vaimselt (sest tahad ju ikka oma lapsele parimat) kui ka selle poolest, et kohe kindlasti pead sa igalt poolt kuulma, et oled teinud valesti. Et selliseid jutte taluda, peab olema külm närv. Uskuge mind, ma tean. 

Või tahaks need emad ka oma lastest teinekord puhkust, aga HEA EMA ju ei tunnistaks seda kunagi. Hea ema äiutaks rahulikult oma viiendat tundi jutti röökivat imikut ja ei mõtleks puhkusest sekundikski. Rääkimata sellest, et ta tahaks lapse voodile panna ja lihtsalt kodust minema joosta, et siis Kuubale põgeneda. Oh ei. Hea ema talub kõike!

Mulle tundub teinekord, et sõna EMA on ka mingi imeinimese sünonüüm. Okei, see on päris ulmeline, et emad on suutnud enda seest teise inimese välja pressida, see on üsna...imeinimeslik, aga muus osas oleme ju ikka samad inimesed kes enne? Ja kui inimene on enne olnud aktiivne, nautinud oma tööd ja aeg-ajalt sõbrannadega väljas käimist, siis miks peaks ta emana teine inimene olema? Palun mitte pöörata mu sõnu tagurpidi - eeldusel, et ema siiski lähtub oma lapse heaolust ja huvidest. Sellisel juhul ei pea ta ju konstantselt neid paganama kooke küpsetama, eksole?

Ma polegi ennast veel tutvustanud. Olen Mariann, 24-aastane, umbes 8-kuuse tüdruku ema ja ma teinekord ei saa ikka aru, mis jutt see on, et emadus peaks inimest 100% muutma. Miks? Ma usun, et ma olen ikka umbes samasugune nagu enne, ühtlasi usun ma, et ma olen võrratu ema. Ilmselgelt pean ju olema, sest minu laps ei nuta ju mitte kunagi ja seega olen ma ikka hulga parem ema, kui teised, kelle lapsed nutavad...

Ok, kuna te mind veel nii hästi ei tea, kallid lugejad, siis see oli nali. Vot milline naljamees ma veel peale emaks saamist olla oskan!

Aga millist tüüpi emad teie olete, kallid lugejad?

Mariann aka Mallukas kirjutab Õhtulehele kaks korda nädalas, kuid rohkem jutukesi ja seiku elust enesest koos lapse, mehe, ämma, viie kassi ja seaga võite te leida aadressil www.mallukas.com.

Jaga artiklit

18 kommentaari

Z
zxcv  /   07:55, 17. juuni 2014
Mul on lihtsalt hea meel, et mul last ei ole ja ei planeeri ka nii pea..pigem ei tahaks üldse. Muigama ajavad need põhiharidusega teismeeas rasedaks jäänud "täiskohaga emmed", kes peavad end oma tittedega nii tähtsateks.
M
maali  /   13:19, 11. juuni 2014
kus maailmas te elate, kui laps tuleb koolist on nii emad kui vanaemad tööl ja keegi ei oota ei söögi ega ka koogiga- saage täiskasvanuks

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis