2
fotot

"Kui ma kohtaksin päriselus sellist tüüpi inimest nagu Nuuskija, siis vaevalt me teineteisele meeldiks. Ma ei kannata selliseid kujusid," ei tee Eestist pärit Kirill Käro saladust, et ta erineb totaalselt ühest oma tuntumast tegelaskujust, keda ta mängib menukas Ukraina krimisarjas "Nuuskija". Eestis näitab sarja Kanal 2.

"Nuuskija" on osutunud äärmiselt populaarseks sarjaks nii Ukrainas, kus see filmiti, kui ka Venemaal. Erakordse lõhnatajuga kriminalistile, keda hüütakse Nuuskijaks, ei ole saladusi ega lahendamatuid kuritegusid. Tänu fenomenaalsele haistmisele võib ta näiteks hetkega öelda, mida kahtlusalune sõi, kus viibis või kellega magas. Uurijad kasutavad tema teeneid kõige keerulisemate juhtumite puhul.

Peakangelane, keda Kirill kehastab, on karismaatiline, erudeeritud ja keerukas isiksus, samas erakordselt kinnine ja üksik. Kirill, kes on ise emotsionaalne inimene, oli Nuuskijat mängides kõige keerulisem mitte kordagi naeratada.

Töötas kojamehe, ettekandja ja ehitajana

Kirill sai tegelikult näitlejaks puhtjuhuslikult. "Ma ei tahtnud näitlejaks saada, tahtsin isa jälgedes meremeheks saada. Kuid isa, kes luges lehest, et Vene teater võtab vastu õpilasi, tahtis mind proovile panna," meenutab Kirill, kuidas saatus viis ta ikkagi näitlejaametini.

"Tema soov oli, et ma saaks pärast keskkooli lõpetamist mingi erihariduse ja et 1990ndatel tuli moodi mänedžeriamet, pakkus ta, et võiksin seda proovida. Mina aga põrusin sisseastumiseksamitel ja kurvastasin isa," meenutab Kirill oma katset saada asjaajajaks. "Ja kui ta pakkus mulle, et mine teatrikooli, vedasime kihla. Ta oli kindel, et ma ei saa sinna sisse, sest ma kogelesin ja pudistasin kergelt. Kuid ma sain!" meenutab Kirill, kuidas kihlvedu isaga muutis kogu tema elu.

Pärast keskkooli lõpetamist pääses ta Štšukini-nimelisse teatrikooli Moskvas, proovis end Armen Džigarhanjani teatris, kuid naasis siiski kodumaale ja töötas viis aastat Vene teatris. "1990ndate lõpp, kui ma teatrikooli lõpetasin, valitses riigis majanduslikult raske aeg, mis ei teinud algaja näitleja elu kergeks. Ma töötasin kojamehe, ettekandja, ehitaja, reklaamiagendi ja reisikorraldajana. Näitlejatööd tegin vähe," ei saanud Kirill oma karjääri alguses üksnes näitlejatööle keskenduda.

Hiljem hakkas elu paika loksuma: tekkisid huvitavad osad teatris, tuli pakkumisi filmirežissööridelt. "Mul oli olemas juba peaaegu kõik, mida soovida, kuid ei olnud perspektiivi. Sellepärast ma otsustasingi riskida ja sõita tagasi Moskvasse," soovis Kirill elult midagi enamat. "Ka minu tüdruk Julia tahtis Moskvasse sõita, et seal fotograafiat õppida," andis kallim talle lisatõuke.

"Nüüd on Julia näitlejate seas tuntud fotograaf ja teinud kataloogipilte paljudele kuulsatele näitlejatele. Tema töökava on kuudeks ette kirjutatud," on Kirill ja tema kallim Julia suutnud Moskvas läbi lüüa. Noortel on tulnud elada suurlinnas kommunaalkorterites ja üürikates, kuid nüüd on nad end sisse seadnud väikeses elamises Moskva külje all, kus kasvavad männid. "Koht meenutab väga Eesti maastikku ja see teeb tuju heaks," on Kirill rahul, et tal on koht, kuhu linnamelust põgeneda ja puhata.

Kodumaad pole unustanud

Abiellumist ja laste saamist nad ei plaani. "Näitlejaamet on selline, et selle kõrvalt pereelu elada on üldse raske. Pealegi pole meil ka raha pulmade pidamiseks," naerab Kirill. "Tegelikult on tunded palju tähtsamad kui tempel passis. Laps? Üks asi on laps saada, kuid palju keerulisem on teda kasvatada, tutvustada talle maailma, mis peaks minu arvates olema eriline. Ma loodan, et tulevikus saab minust hea isa," ei jäta Kirill oma vanemaid siiski lootuseta vanaemaks ja vanaisaks saada.

Kirill, kes käib töö tõttu sageli Lätis ja Ukrainas, väisab tihti ka kodumaad. "Ma ei ütleks, et olen Eestist lahkunud, käin siin tihti. Viimati olin Tallinnas nädal aega tagasi," võib teda ka meie pealinna tänavatel vabalt kohata. "Minu vanemad elavad endiselt Lasnamäel ja kui ekraanidele jõuavad filmid, kus minagi mängin, vaatab neid kogu minu koduhoov ja pärast arutab neid minu vanematega," pole Kirilli naabrid talle võõraks jäänud.

Vaatamata sellele, et sari "Nuuskija" on löönud vaatajarekordeid, saab näitleja rahulikult toidupoes käia, fännidehordid ei piira teda. "Leiva järel saan ikka rahulikult käidud. Tänaval tuntakse mind vahel ära, tänatakse, kuid hulle fanaatikuid pole ma kohanud," võtab Kirill kuulsuse teemat naljana. "Tallinnas võetakse autogramme rohkem minu sõbralt ja Vene teatri näitlejalt Ilja Nartovilt kui minult," ei pea ta ennast staariks.

Pea kõik sugulased elavad Eestis

Kirill on sündinud Tallinnas ja elanud Lasnamäel, eesti keelt räägib ta enda sõnul halvasti. Eestipärase perekonnanime sai ta vanaisa Pavel Kärolt, kes sündis Eesti külas Uuralis ja kolis Eestisse 1940. aastatel. Siin kohtas ta Kirilli vanaema, kes oli Eestis sündinud venelanna. "Peaaegu kõik minu lähedased ja sugulased elavad Eestis, Moskvas olen ma õppinud. Moskvalastele olen ma täielik eestlane, Tallinnas venelane," ei nimeta Kirill ennast eestlaseks, kuid ka Venemaal ei tunne ta end puhta venelasena. "Mul on suurepärased vanemad ja ma armastan neid väga. Isa on meremees, ema töötas kunagi lasteaias. Sugulastest on mul loominguline inimene vaid Volli Käro, kes on näitleja. Ma sain temaga tuttavaks ligi kümme aastat tagasi Vene teatri etenduse ajal Rakveres," on Kirill isa kaudu sugulane ka eestlastele hästi tuntud näitleja Volli Käroga. "Hiljuti mängisin Eestis koos Märt Avandiga, kes rääkis mulle, et mängib koos Volliga etenduses "Leping". Saatsin Vollile tervisi ja tahaks näha ka seda tükki," loodab Kirill, et saab varsti sugulast lavalgi näha. "Lihtsaid inimesi olen ma mänginud küll ja küll."

Kirill sai peaosa "Nuuskijas" pärast pikki ja kurnavaid proove, mis kestsid terve suve Kiievis ja Moskvas. Tal tuli lugeda teksti, teha proove erinevate partneritega, erinevates kostüümides ja arvestada erisuguse valgusega. "Hiljem ütles mulle režissöör, et kohe, kui ma esimest korda stuudiosse tulin ja teksti lugesin, helistas ta produtsendile ja ütles, et Nuuskija on leitud. Luiskab muidugi, aga ikkagi on meeldiv," naerab Kirill, kelle sõnul oli tal seriaali suhtes palju kõhklusi. "Ja on siiamaani, kuid minu tüdrukule see meeldis," muigab näitleja.

Kirillile avaldas sarja süžee ja peakangelase karakter muljet ning ta nautis erakordselt targa ja andeka inimese mängimist. "Mida keerulisem karakter on, seda huvitavam," ütleb Kirill.

Andres Puustusmaa kinkis ikooni

Kirill Käro ja režissöör Andres Puustusmaa said tuttavaks Moskvas pärast seda, kui Kirill käis vaatamas Puustusmaa lavastatud tükki "Erak ja kuuevarbaline". "Toetasime teineteist, rõõmustasime teineteise edu üle, sõime ühest taldrikust, kuid vahel ka nälgisime ja uskusime iseendasse," meenutab Kirill aega, kui Puustusmaa õppis Venemaal režissöörikursustel.

"Andres kinkis mulle ükskord ikooni ja ütles, et see annab jõudu ning teeb kannatlikuks," oskas Puustusmaa Kirilli usku süstida. "Soov töötada kinos, olla loominguliselt vaba, teha seda, mida hing ihkab – kõik see ühendas meid Andresega. Me liikusime oma unistuste poole maniakaalselt, iga hinna eest," oli noortel siht silme ees.

"Tallinna–Moskva rongi tamburis sõites (meil ei olnud raha tavapiletiks) andsime teineteisele lubaduse töötada kõigis Andrese filmides koos. Mina olen oma sõna pidanud ja samamoodi ka Andres," on Kirill mänginud näiteks "Rotilõksus" ja "Punases elavhõbedas".

Jaga artiklit

22 kommentaari

Ü
Ülle  /   20:34, 27. juuni 2014
Hästi mängib ja tore kutttt
E
eelu  /   05:34, 5. juuni 2014

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis