Maailm

Leebe kohus: vene inimsööja pääses tingimisi karistusega (19)

Aadu Hiietamm, 4. juuni 2014, 07:00
Venemaal Sahha Vabariigis (Jakuutias) mõistis Nerjungri linnakohus inimsöömises kahtlustatud mehe süüdi raske tervisekahjustuse tahtlikus tekitamises ning määras talle kolme ja poole aastase tingimisi karistuse. Süüalune vabastati vahi alt. Ohvri abikaasa lubas kohtuotsuse edasi kaevata, vahendab amur.info.

Prokurör oli nõudnud inimsöömises kahtlustatud Aleksei Gorulenkole 10 aastat reaalset vangistust. Kohtu määratud kolm ja pool aastat tingimisi karistus on ka Vene meedia hinnangul üllatavalt leebe.

Ohvri abikaasa on šokis

"Ma olen kohtu niisugusest otsusest šokis," ütles kannibali ohvri lesk Olga Kurotškina. Ta oli lootnud, et kohus saadab Aleksei Gorulenko trellide taha. Kurotškina lubas kohtuotsuse edasi kaevata.

Olga Kurotškina oli Aleksei Gorulenkolt nõudnud veel tekitatud moraalse kahju eest viis miljonit rubla. Kohus mõistis süüaluselt välja

Äsja lõppenud kohtuprotsessil on pikk eellugu. 2012. aasta novembris leidsid päästjad Sahha (Jakuutia) ja Amuuri oblasti piirilt kaks kurnatud ja poolkülmunud meest. Veidi hiljem märgati meeste leidmiskoha lähedal surnukeha, mille luudelt oli liha eemaldatud.

Uurijad alustasid mõrvajuurdlust, sest kahtlustasid, et kaks meest sõid ellujäämiseks kolmanda ära. Eelmise aasta novembris lõpetatuks kuulutatud juurdlusel selgus, et 8. augustil 2012 sõitsid Saraatovi oblasti Volski linna elanikud Andrei Kurotškin ja Aleksei Gorulenko maastikuautoga UAZ kalale Amuuri oblastisse. Seal tutvusid nad kohalike elanike Aleksandr Abdullajevi ja Viktor Komaroviga. Üheskoos suunduti kala püüdma Sutami jõe äärde Lõuna-Jakuutias.

Mõne nädala pärast tõusis jõgi üle kallaste ning vesi viis endaga kaasa kalameeste auto ja selles olnud varustuse. Mehed jäid inimtühja piirkonda ekslema. Mullu novembris pöördus ühe kalamehe õde politsei poole palvega asuda venda otsima. 28. novembril märkasidki päästetöötajad helikopterilt Aleksei Gorulenkot ja Aleksandr Abdullajevit. Nende lähedusest leiti Andrei Kurotškini surnukeha, millest olid järel vaid kondid. Neljas kalamees – endine kullakaevaja Viktor Komarov – on tänaseni leidmata.

Vene meedia levitas spekulatsioone, et nelik ei tegelnud taigas mitte kalapüügi, vaid kulla otsimisega.

Tunnistasid inimsöömist

Elusalt leitud mehed eitasid algul inimsöömist. Nad väitsid, et läksid kaaslastest lahku, ehitasid elus püsimiseks onni ja toitusid metsaandidest. Hiljem tunnistasid nad inimsöömist, kuid kinnitasid, et Kurotškin oli eelnevalt surnud loomulikku surma. Abdullajev rääkis, et oli eemaldanud surnukehalt kirvega jala, mida Gorulenko keetis ning mis üheskoos hiljem ära söödi.

Uurijad tegid esmalt 22 ekspertiisi ning leidsid, et mehed valetavad. Juurdluse tulemusena süüdistati Aleksei Gorulenkot Andrei Kurotškini surmas. Ekspertiis tuvastas, et Kurotškini oli löödud kolm korda pähe. Löökide tagajärjel suri kannatanu kolme päeva jooksul.

Aleksei Gorulenko väitis aga endiselt, et tema ei ole kedagi tapnud. Aleksei abikaasa Irina Gorulenko tellis mehe süütuse tõestamiseks uue ekspertiisi, mis tehti Moskvas. Seal tuvastasid eksperdid, et Andrei Kurotškini peavigastused olid tekitatud pärast surma. Teisisõnu, selle ekspertiisi järgi oli Gorulenko rääkinud õigust.

Samas oli koos Aleksei Gorulenkoga taigast päästetud Aleksandr Abdullajev uurijatele tunnistanud, et Gorulenko oli siiski Kurotškini peksnud, sest viimane oli jäänud valvekorra ajal magama. Mõni päev pärast peksasaamist Kurotškin suri. Seetõttu jättis kohus Moskvas tehtud ekspertiisi tulemused ühtlasi arvestamata.

Olgu lisatud, et Vene kriminaalkoodeksis puuduvad viited kannibalismile. Kohus ei saanudki Gorulenkot ja Abdullajevit selle eest süüdi mõista ning arvestas otsuse määramisel vaid peksmist, mis võis kannatanu surmale kaasa aidata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee