Eesti uudised

Presidendivastuvõtulgi käinud pime tüdruk töövarjuks ei kõlba? (38)

Teet Teder, 3. juuni 2014, 07:00
MIKS EI SOBI?:Ühiskonnas aktiivset pimedat tudengineiut Christelit töövarjuks ei taheta juba kaks aastat järjest ja see paneb muidu viisaka tüdruku otsekoheselt kurja vanduma.Foto: Laura Lants
"Ma oleksin kõigega hakkama saanud," ütleb nägemispuudega tudengineiu. Ta õpib juurat, aga prokuratuuri töövarjuks ei kõlba.

Menetluses on töövõimereform, mille sügavam mõte on, et enamik tervisehädade ja puuetega inimesi peaks suutma vähemalt osakoormusega töötada ja ise teenida. Reform survestaks neid aktiivne olema, riik toetab abimeetmetega nende tööle aitamist ja tööl püsimist. Kas reform aitab või mitte, näitab aeg, aga praegu pidi 26aastane nägemispuudega Christel nägema ränka vaeva, et töövarjukski saada.

Christel Sogenbits on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liige. Vastutustundlik ja hooliv inimene – mullu sai ta sellise tunnustuse, kui peaminister Andrus Ansip ja regionaalminister Siim Kiisler Stenbocki majas pidulikul vastuvõtul talle kodanikupäeva aumärgi andsid.

"Te olete teinud riigi ja ühiskonna jaoks enam, kui teie käest on oodatud," ütles peaminister vastuvõtul.

President on Christeli nimetanud aasta vabatahtlikuks ja kutsunud ka vastuvõtule. Christel läks ka ja sai hapraid šampanjapokaale kõlistavas rahvasummas ideaalselt hästi hakkama. Kaaslasteks olid ema ja juhtkoer Roosi.

Aga tunnustused ei ava Christelile uksi, nagu arvata võiks. Üheks tööpäevaks (kaheksaks tunniks) keeldus Tallinna tehnikaülikooli õigusinstituudi kolmanda kursuse tudengit Christelit töövarjuks võtmast isegi Lõuna prokuratuur.

Arusaamatus

Tänavu 8. aprillil kirjutas Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper Lõuna prokuratuuri juhtivprokurörile Kaire Hänilenele ja küsis, miks ei võetud nägemispuudega Christelit töövarjuks. Kas tõesti tema puude pärast, mis oleks rängalt diskrimineeriv.

Prokuratuur vastas pikalt ja põhjalikult, et tegu oli arusaamatusega, sest nemad ei teadnud, et Christel saab kasutada abivahendeid, mis tal lugeda aitavad.

"Ma ei tea, mis seal juhtus. Mina ei ole Inimõiguste Keskusega peetud kirjavahetust näinudki," ütleb Christel ja on senini kindel, et teda on diskrimineeritud.

Prokuratuuriga Christel otse ei suhelnud. Seda tegi tema eest ELSA (The European Law Students Association ehk Euroopa Õigustudengite Ühing). Tema kandideeris töövarjuks ja kirjutas avalduse, et saab kaasa võtta oma arvuti spetsiaalse nägemispuudega inimestele mõeldud programmiga, juhtkoera ja isikliku abistajagi.

"Ma kirjutasin, et mul on erivajadus ja mulle vastati, et nad on valinud mind töövarjuks ja palusid kirjeldada, mis erivajadus mul on, et nad saaksid valmistuda. Ma kirjutasin, et ma ei pea mingit abi küsida, sest mul on oma abivahendid kaasas. Siis mulle öeldi, et juhtivprokurör oli öelnud, et ta on päev läbi kohtus ja ma ei saa teda varjutada. Muud mulle ei öeldud."

Kui möödarääkimisest võib aru saada ja vahest ütleski juhtivprokurör Christelile ära kõige paremate kavatsustega, siis neiu ei saa unustada, et ka mullu ta töövarjuks ei sobinud.

"Esimene kord, kui ma kandideerisin ja ära öeldi, siis ma ei rääkinud sellest kellelegi. Seekord tegin avalduse ka õiguskantslerile. Eelmisel aastal öeldi, et minu puudest tulenevalt ei saa ma varjutada terve päeva ehk kaheksa tundi inimest. Miks nad nii arvavad, ei ole kunagi põhjendatud. Kui ma ütlen, et ma saan hakkama ainult juhtkoeraga, siis ma saangi hakkama ainult juhtkoeraga. See on ju inimese enda hakkamasaamise küsimus. Keegi ei lähe ju prokuratuuri töövarjuks selleks, et prokuröri käevangus kõlkuda. Ma olen kindel, et kui mul oleks isiklik abistaja, juhtkoer ja oma arvuti kaasas, siis ma oleksin saanud kogu vajamineva info kätte. Ja kuna see ei ole praktikakoht vaid töövarju päev, siis see oleks mulle näidanud minu tulevikuvõimalusi töötada õigussüsteemis ja ma oleksin saanud teada neid kitsaskohti, mis mul võivad tulevikus tekkida ja ma oleksin saanud neid lahendada juba eos. Nüüd on väga halb tunne ja võtab motivatsiooni maha."

Prokuratuur: prokurör ei soovinud vähendada nägemispuudega inimese võimalust nende tööst ülevaadet saada

"Töövarjupäevale eelnenud päeval mõni tund enne tööpäeva lõppu helistati prokurörile ELSAst ja teatati, et töövari on välja valitud, aga tegemist on nägemispuudega inimesega, kes vajab juhtkoera. Küsiti, kas see võib probleeme tekitada.

Kuna prokurör oli plaaninud, et esimese tunni prokuröri tööpäevast võiks töövari tutvuda sellele päevale plaanitud kohtuistungi süüdistusaktiga, et saada eelnevalt ülevaade, mida kohtuistungil arutatakse ja kohtus olemise ajaks oli plaanitud ajavahemik kella 10 kuni 17, siis vastas prokurör ELSA esindaja küsimusele, et see konkreetne päev ei ole kõige parem juhtkoera abi vajavale inimesele.

Prokurör pidas silmas, et sellistel asjaoludel sobiks mõni teine päev töövarjutamiseks paremini. ELSA esindaja võttis selle teadmiseks ja andis mõne aja pärast teada, et nad on valinud selleks päevaks uue töövarju. Prokurör kinnitab, et ta ei soovinud mingil juhul vähendada nägemispuudega inimese võimalusi prokuratuuri tööst ülevaadet saada, vaid vastupidi – tagada, et tema töövarjukogemus oleks võrdne vastava kogemusega, mille saaks iga teine huvitatud inimene.

Prokuröril on väga kahju, et tema soovist tagada puudega töövarjule nägijaist töövarjudega võrdsed võimalused on ekslikult tehtud vastupidised järeldused."

Kõigis ministeeriumides töötab vaid kaks puudega inimest

SA Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul on Christeli loo puhul tegemist kommunikatsiooniprobleemidega. Samas näeb ta, et võrdõiguslikkusega üldisemalt ei ole kõik sugugi korras.

"Igaühel on õigus vabalt valida elukutse. Inimesed, kellel on puue, on selle õiguse kasutamine teistega võrdselt raskem, sest paljudes ettevõtetes ja organisatsioonides ei ole töö korraldatud selliselt, et tagada võrdsed võimalused ka puudega inimestele. Näiteks võrdõigusvoliniku hiljutine analüüs näitas, et kõigis ministeeriumides kokku töötab vaid kaks puudega inimest. Kui vaadata prokuratuuri kodulehte, siis sealsete tööpakkumiste lehel ei leidu infot selle kohta, kuidas on tagatud erivajadustega inimeste võrdsed võimalused tööle kandideerimisel või kuidas on töökohad kohandatud. Probleem on kindlasti laiem kui vaid prokuratuuris. Töövõimereformi käigus peavad kõik tööandjad rohkem pingutama, et võrdseid võimalusi tagada."

ELSA vabandab juhtunu pärast

ELSA Estonia väljendab kõige sügavamat kahetsust juhtunu pärast. Meie organisatsiooni eesmärk on kõigi Euroopa õigustudengite arendamine ning inimõiguste ja kultuurilise mitmekesisuse eest seismine – see juhtum on kõigile meist kõigi hinge põrnitsenud erilise külma kalkusega. Kuivõrd valisime välja töövarjuks Christeli just tema erilise motiveerituse pärast – oli töövarjutamise ebaõnnestumine suur pettumus. Kandideerimiseks esitatud motivatsioonikiri pakatas tahtest leida inspiratsiooni õppimiseks ning ühe valikuna prokuratuuri tööga tutvuda. Christel märkis avalduses, et tal on erivajadused, ent hilisem täpsustus juhtkoera ja isikliku abistaja osas oli meie jaoks etteaimamatu – ilmselt samal moel nagu prokuratuurilegi.

Nagu juba kirjavahetuseski Christeliga – vabandame. Paraku töövarjukoha vahendajatena olime juba rääkinud läbi prokuratuuriga nende poolele sobiva kuupäeva, mis töövarjunädala sisse mahtus. Ruumi kuupäevasid ümber tõsta sel hetkel enam meil paraku ei olnud.

ELSA juhatuses on igal aastal uued tudengid. Varasemad juhatused, kes on juba olnud Christeli soovidega tuttavad, on olnud tema suhtes igati vastutulelikud – näiteks võib ta aastate taguse ELSA juhatuse otsuse alusel osaleda meie üritustel, aga ei pea tasuma liikmemaksu, sest paljud üritused on formaadilt tema jaoks sobimatud ning seega jääks osa oodatud infost ja kaasategemisest üritusel talle kättesaadamatuks. Ühtlasi oleme analoogselt erivajaduste arvestamiseks kohandanud ümber enda osakondade üldkoosolekud, et meie ratastoolides liikuvad liikmed saaksid neil osaleda. Väärtustame kõiki oma liikmeid ning loome mittetulundusühingule jõudu mööda võimalusi kõigile!

Samal teemal

17. juuni 2014, 12:20
Töövõimereformi vastasel piketil osales üle saja inimese
2. mai 2014, 07:00
"Juhtkoer ei haugu 68 korda järjest, et öelda, mis number buss tuleb."
26. veebruar 2014, 07:00
Juhtkoeraga ballil: "Presidendi meeskond oli väga mõistev!"
8. detsember 2013, 16:45
President Ilves tunnustas parimaid vabatahtlikke

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee

;