Repliik

Enn Vatter | Teeme ära!: mõtteid ja küsimusi (3)

Enn Vatter, kolumnist, 1. juuni 2014, 18:33
Foto: TIINA KÕRTSINI
Sedapuhku on „Teeme ära 2014" juba minevik, sest mingi tegu on tehtud.Paraku nii see kui ka eelmised nn ühistoimingud tekitavad lausa jumalavallatuid mõtteid ja küsimusi.

Esmalt mõistest "talgud". Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab: "... palgata ühistöö pakiliste tööde kiireks sooritamiseks (nt kartulivõtmise, linakitkumise talgud.)" Kas meie teeme-ära-üritus on pakiline töö, mida kiiresti vaja teoks teha? Vist mitte.

Talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse „Teeme ära!" talgupäeva raames korraldatud 1754 talgutel kokku 45 024 inimest (3,5% elanikkonnast). Enim talguid korraldati Harjumaal ja Tallinnas, kus lõi kaasa 416 talgutel kokku 12 512 inimest.

Kas 45 024 inimest on parasjagu, palju või hoopis kesine hulk? Kuidas võtta. Ikkagi paar tuhat inimest rohkem kui näiteks Pärnus elanikke. Ent kinnitada, et osalus oli 3,5% elanikkonnast, on kummaline. Kas arvesse võeti siis ka vastsündinud ja viimseid hingetõmbeid tegijad? Pädevam siiski arvestada osalust näiteks 15−64aastaste üldarvust. Siis oleks osalusprotsent 5,2% ehk enamvähem asjakohane. Paraku Harjumaa (k.a Tallinn) talgutel oli osalusprotsent vaid 2,25%. Seega kiidelda, et „Teeme ära!" oli/on üldrahvalik üritus, ei ole 2−5%lise osalusega küll tõsiseltvõetav.

Kuna kokkuvõtvaid andmeid talgutest valdkonniti ei ole, ei saa selle kohta midagi asjalikku kosta. Põgusalt internetis olevaid teateid vaagides jääb pilt üsna üheülbaline − kas prügikoristus, heakorratööd, spordi- / mänguplatsi kohendamine jmt "pakilised" ettevõtmised.

Aga omavalitsused?

Eesti vabariigi põhiseaduses omavalitsuse kohta käiv § 154 sätestab: "Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. /.../ Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest."

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestab: "Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas /.../ heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu..."

KOVi korralduse seaduse § 6 loetelus on kõik „Teeme ära 2014!" talgute aegu ette võetud tegemised. Kas nimme või mitte, ent see on ju parem käsi ei tea, mida vasem teeb. On see arukas? Või on siin miski muu asi peidus? Näiteks enne kaaguta, siis mune?

Üks aastaid ette võetud valdkond − prügikoristus − lausa sunnib küsima, miks alustatakse tegevust tagajärgede poolelt, selmet asuda tekkepõhjust selgitama ja kõrvaldama. Sestap analüüsigem pigem prügi tekkepõhjusi ja otsigem ennetus- ja prügi kasutusvõimalusi. Ja veel. Kas üks kord aastas nn prügitalgutest piisab, et valitud maa-ala kogu aasta kena ja kasitud on ja ka näib?

Näiteks spordirajatiste / -väljakute korral tuleb paraku huvituda ka kasutatavusest, ja pidevast hooldamisest. Taas tuleb nentida, et talgutest üksi jääb väheks.

Teatavasti on Eestis umbes sadakond küla, kus ammu enam korstnaist suitsu ei tõuse. Kas jätamegi need unarusse, seega nn talgunimistuist välja, oma igavikulist oleluse lõppu ootama? Ent tondilossidega (nt laudad, kontorihooned, ka linlikud elumajad) kaunistatud kandid? Kas need ei võiks kuuluda pakiliste tegemiste ehk talgute hulka?

Meenutagem veel põhiseaduse § 154, mis sätestab üheselt, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. Sestap oleks ülimalt tervitatav, et omavalitsus ja kohalik elanikkond teevad koostööd ka talguobjektide valimisel ja tegevuste kavandamisel, võimalusel on omavalitsusel ka mingi rahasumma tagataskus varuks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee