Eesti uudised

Eesti eraldas mullu humanitaarabiks 2,3 miljonit eurot

Paet: vastutustundlike riikide moraalne kohustus on aidata humanitaarkriisides kannatajaid (37)

Toimetas Kaspar Käänik, 31. mai 2014, 10:47
Urmas PaetFoto: Liis Treimann / Postimees
Välisminister Urmas Paet ütles tänase maailmapäeva puhul, et humanitaarabi osutamine on Eestile iseenesest mõistetav välispoliitiline tegevus.

"Meie võimekus humanitaarabi anda on aasta-aastalt kasvanud," ütles Paet. "Edaspidi soovime arengumaade abistamisel pöörata senisest enam tähelepanu katastroofideks valmisoleku suurendamisele. Samuti on oluline hoida meie päästemeeskonna võimekust vähemalt praegusel heal tasemel."

Samal teemal

2013. aastal olid suurimateks humanitaarkriisideks taifuun Haiyani põhjustatud purustused Filipiinidel ja Süüria kodusõjast tingitud järjest kasvav sõjapõgenike arv. Mõlema kriisi leevendamist abistas humanitaarabiga ka Eesti. Lisaks aitas Eesti humanitaarabiga kriiside leevendamist Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Jeemenis, Tšaadis, Palestiinas, Myanmaris, Afganistanis, Somaalias ja Liibüas. Kokku eraldas Eesti 2013. aastal humanitaarabiks 2,3 miljonit eurot.

Sel aastal on Eesti Paeti sõnul osutanud aktiivselt humanitaarabi Ukrainale, et tagada tänavarahutustes kannatada saanutele ravimite ja ravi kättesaadavus. "Me ei tohi ka unustada endiselt keerulist olukorda riikides nagu Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan ja Süüria – nende riikide abistamist oleme käesoleval aastal jätkanud," lisas Paet.

Alates juuni lõpust saab Eestist ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimisameti doonorite toetusgrupi liige. "Toetusgruppi kuulumine annab meile lisavõimalusi humanitaarabi süsteemi tõhustamisel kaasa rääkida ning näidata, et me soovime abistada abivajajaid ka kaugetes piirkondades," ütles Paet.

Välisministri hinnangul vajavad riigid humanitaarväljakutsetega toimetulemisel uut lähenemist. "Ootame 2016. aastal Istanbulis toimuvalt maailma humanitaartippkohtumiselt konsensust hea humanitaardoonorluse elluviimiseks. Humanitaarkriisidele reageerimise asemel peame rohkem rõhku pöörama ennetusele," ütles Paet. Tegemist saab olema esimese nii kõrgel tasemel humanitaarüritusega, mille eesmärk on leppida kokku uus ühine lähenemine humanitaarabi andmisele.

Paeti sõnul on sõjalistes kriisides suureks probleemiks see, et konfliktide osapooled ei tunnusta enam rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, tuues sealjuures näidetena Süüriat, Lõuna-Sudaani, Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Afganistani ja Kesk-Aafrika Vabariiki. "Peame konfliktidest ja katastroofidest räsitud riike rohkem veenma humanitaarabi andmise eesmärgist, et tagada rahvusvahelise abi juurdepääs kannatanutele," sõnas Paet. "Samuti peab ÜRO suutma rohkem ära teha võitluses laialt levinud naistevastase vägivalla vastu humanitaarkriisides," lisas ta.

31. mail üheksandat aastat toimuva maailmapäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust humanitaarkriisidest ja humanitaarabist ning tutvustada, kuidas saab kriisipiirkondades olevaid inimesi aidata ning kuidas rahvusvaheliste organisatsioonide abil neid abistatakse. Lisainfot maailmapäeva kohta vaata SIIT!

37 KOMMENTAARI

p
Paet toetab otseselt terrorismi kui 24. juuli 2014, 18:51
annab raha sellistele inimestele nagu moslemid ja neeritele!Ma saaks aru kui me annaks raha ukrainale aga ei annama ikka terroristidele!Tra ISrael tahab sinuga natukene rääkida kui annad sellisele terroristlikule riigile raha nagu PALESTIINA!Oi kuidas ma ootan uut riigikogu valimist rsk!
k
kusti 1. juuni 2014, 14:01
abi vajavaid riike toetagu põhiliselt inglismaa, prantsusmaa ja holland - nemad need abi vajavad riigid paljaks röövisid ja ise jõukaks said. nüüd peab veel eestlane ka neile kotti puistama. minge p
Loe kõiki (37)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee