Maailm

OECD: rasvumise ja majanduskriisi vahel on seos (2)

Tõnu Kalvet, 2. juuni 2014, 09:25
ÜLEKAALULISED: OECD värskest aruandest selgub, et majanduskriis soodustab rasvumist. Foto: AFP / Scanpix
Viimased kuus aastat kestev majanduskriis on sundinud leibkondi kulutama toidule varasemast vähem. Vaesemad nende hulgast on läinud paljuski üle kaloririkkale rämpstoidule, seisab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) värskes aruandes, mida tutvustati Bulgaaria pealinnas Sofias peetud Euroopa rasvumiskongressil. 

Rämpstoit aga soodustab teatavasti ülekaalulisust ja rasvumist.

Enamik OECD liikmesriikide elanikke on kas ülekaalulised või lausa rasvunud. Selle nähtuse ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed on drastilised: üha enam inimesi haigestub sellistesse kroonilistesse haigustesse nagu suhkurtõbi, südamehaigus ja vähk. Ühtlasi on rasvunute suurenev hulk ja nende põetavate haiguste ravi üha suuremaks koormaks riigieelarvele ja aeglustab seetõttu majanduse väljatulekut kriisist. See selgub kümnes OECD liikmesriigis tehtud uurimuse aruandest.

Aruande järgi on viimase viie aasta jooksul rasvunute hulk ja osakaal Suurbritannias, Itaalias, Koreas ja Ameerika Ühendriikides jäänud enam-vähem samaks, kuid Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal, Hispaanias, Mehhikos ja Šveitsis 2–3% võrra suurenenud.

OECD terviseekspert Michele Cecchini tunnistas ajakirjandusele, et majanduskriis võib tõepoolest olla suurendanud rasvumise levikut.

Aruanne tuvastas, et leidub elanikerühmi, kelle rasvumisoht on keskmisest suurem ka siis, kui majanduskriis on nende riiki vähem räsinud. Nendeks on naised, madalama haridustasemega ja väiksema sissetulekuga isikud. Haritumad ja jõukamad inimesed teavad ja suudavad osta tervislikumat, kuid tihtilugu rämpstoidust kallimat toitu (puu- ja juurvili jms).

Erandiks on Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko. Seal on haritumatel sama suur oht rasvuda kui harimatutel.

Aruanne toob hea uudisena esile asjaolu, et kuigi arenenud riikides on iga viies laps ülekaaluline (Kreekas, Sloveenias, Itaalias ja Ameerika Ühendriikides iga kolmas), on siiski õnnestunud nende osakaalu kasvu peatada ja seda koguni veidi vähendada.

Enamik OECD liikmesriike kuulub arenenud riikide hulka, kuid liikmeskonnas leidub ka arengumaid (nt Türgi ja Mehhiko). Hiina ega India OECDsse ei kuulu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee