Eesti uudised

RIKUTUD ELU: mõtlematult Emajõkke karanud noormees võitleb halvatusega (109)

Katrin Rohtla, 30. mai 2014, 18:22
Kalmer haiglas. Erakogu
Tänavu märtsis hüppas 22-aastane noormees pea ees Emajõkke, misjärel jäi kogu kehast halvatuks. Praegu viibib nooruk ravil Haapsalus, kuid tema ema pole kindel, kaua haigekassa ta sealset ravi korvab, mistõttu annab ta endast kõik, et poeg pääseks ravile Hispaaniasse ja säiliks lootus, et ühel päeval suudaks ta laps vähemasti liigutada kättki.

23. märtsil pärast kella viit juhtunud õnnetus oli ohvri ema Leili sõnul rumal kihlvedu.

"Poisid vedasid kihla, et Kalmer ei julge. Tema ütles, et julgeb küll," selgitab Leili, kuidas nende peretragöödia alguse sai.

"Ja läks ja hüppaski," meenutab Leili, kuidas ta terve poeg Emajõe ärikeskuse lähedalt lainetesse viskus ja end sandistas.

Noored oli tähistanud Kalmeri sünnipäeva ja ka alkoholi tarbinud. Sõbrad tõid ta jõest välja ja kutsusid kiirabi, kuid semu alakeha oli tundetu.

"Mulle helistati peaaegu samal hetkel, kui ta sinna hüppas. Ma olin sealsamas lähedal Ahhaa keskuses. Tema sõbra ema helistas mulle ja ütles, et mu poeg hüppas Emajõkke ja kiirabi tahab minuga rääkida," räägib Leili vaiksel häälel.

"Jalad ja käed surisevad."

"Mu poeg oli talle öelnud, et tal jalad ja käed surisevad. Ma olen ju ise meditsiinitöötaja... ega mul seal pikalt mõelda ei olnud, aga ma lihtsalt ei uskunud seda," puhkeb Leili lohutamatult nutma.

"Ega ta ei osanud ju arvata, et selline asi temaga juhtub. Ta ei usu siiani, et ta enam terveks ei saa täielikult. Ta usub ikka, et saab," lisab Leili.

"Noormees, kelle lapsepõlveunistuseks oli omamoodi tähendusrikkal kombel saada tuukriks ja uurida merepõhjas laevavrakke, unistab täna vaid sellest, et saada nii palju terveks, et kontroll oma elu üle jälle enda kätte saada ja iseseisvalt toime tulla, õppida ja leida jõukohane töö näiteks IT-valdkonnas," kirjutas Leili ka oma Facebooki abipalves, et koguda raha Kalmeri edasiseks raviks välismaal.

Hetkel on Kalmer Haapsalu rehabilitatsioonikeskuses.

Päevas tehakse talle kuni neli 45-minutilist protseduuri ja ta suudab juba ratastoolis istuda, kuid suurem osa tema ajast möödub siiski voodis lamades. Siiski tunneb ema rõõmu selle üle, et poeg suudab aeg-ajalt mõnda sõrme liigutada. Tundlikkust on noorukil kuni rinnanibudeni.

ETV saatest "Puutepunkt“ nägi Leili saadet Irast, kes käis ravil Hispaanias asuvas raviasutuses, mis taolistele haigetele spetsialiseerunud. Sealne ravi on odavam ja intensiivsem, Ira näite põhjal kuluks üheksa kuud kestvale ravile 50 000 eurot.

Leili sõnul on ta poja tuleviku pärast mures, sest hetkel lubab süsteem tasuda 18 kuu jooksul vaid kolm korda 21 voodipäeva.

"Teda on vaja aspireerida ja ta vajab hoolt 24 tundi. Ma ei kujuta ette, kas ma pean töölt ära tulema või kuidas. Mul on veel kolm last kasvatada,“ ei suuda Leili oma pisaraid tagasi hoida.

See igavene "oleks"

Ema tunnistab, et pole pojaga väga pikalt juhtunust rääkida tahtnud.

"Aga ma ütlesin talle, et kas sa ei taibanud siis jalad ees hüpata,“ räägib Leili, et tehtut enam muuta ei saa, vaid tuleb vaadata, kuidas edasi minna.

Ema mõistab oma poja rumalat tempu osaleda kihlveos, kuid loodab siiski abivalmite kaaskodanike peale, et koguda raha ja poeg Hispaaniasse ravile saata.

"Inimesed on paranenud sellises olukorras, kas või mingil määral. Ükski arst ei oska seda ette näha,“ pole nende pere Kalmeri suhtes lootust kaotanud.

"Oleks paljugi võinud teisiti teha. Too sama päev ma hommikul mõtlesin, et ma helistan talle ja kutsun ta ka sinna Ahhaa keskusesse kaasa, aga ei helistanud miskipärast. Oleks helistanud, poleks juhtunud ja oleks ja oleks ja oleks,“ jalutab Leili veel siiani mööda kohast, kus tol saatuslikul päeval ta poeg kaotas liikumisvõime.

Aitame üheskoos! Poisi ema Leili Kapsi arve: Swedbank a/a 1104038825 ja märksõna "Kalmeri ravi jaoks"

 

Murrad kaela ja pärast jooksed olümpiamängudel – need asjad pole omavahel seotud

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse tohter ja ravijuht Ülle Kruus ei saa küll konkreetselt Kalmeri seisundist rääkida, kuid kinnitab, et taolistel juhtudel kulub patsientidel keskmiselt 6 kuud, et kohaneda olukorraga psühholoogiliselt.

"Taoliste traumade järgselt on kuni pooleaastane kohanemisperiood loomulik, kohanduma peab nii psühholoogiliselt kui ka kogu organism peab uue olukorraga harjuma. Nii sellel perioodil, kui selle järgselt, on vajalik pidev luu-lihaskonna töös hoidmine, et säilitada lihaste funktsioon ning säilitada luukoe tugevus ja liigeste liikuvus. Järgmise etapina lisandub juba toimetulekustrateegiate õppimine,“ selgitab Kruus.

"Kui kiiresti erinevad ravietapid saavad läbitud sõltub paljudest asjaoludest: kahjustuse suurusest, patsiendi motivatsioonist, ravimeeskonna heast koostööst patsiendi ja ta perega, samuti on tähtis pere ja lähedaste toetus,“ täpsustab ravijuht.

"Eestis on haigekassa finantseerimisel võimalik aktiivset taastusravi seljatrauma korral 1,5 aasta jooksul peale traumat kokku maksimaalselt 243 päeva. Antud juhul on teadmine 21+21 ravipäevast kindlasti väärinformatsioon, mille põhjuseks võib olla ebapiisav koostöö ravimeeskonna ja lähivõrgustiku vahel,“ kinnitab Kruus ja lisab: "Kui siht on võetud pigem piiritaguste ravivõimaluste otsimisele, kui kodumaal võimaluste ära kasutamisele, siis see on patsiendi ja tema lähedaste õigus ja võimalus.“

Ühes on Kruus veendunud: seljatraumaga patsiendi kaasaegseks käsitluseks on Haapsalus olemas kõik võimalused, kuid maksimaalse tulemuse tagab hea koostöö patsiendi ning tema lähivõrgustiku ning ravimeeskonna vahel. Patsiendipoolselt on vaja aga ennekõike motivatsiooni ja tugevat tahet.

Kuidas saaks uljaspäid peatada?

Tohtrina võib Kruus kinnitada, et olukord on Eesti kohta ikka väga hull, sest traumapatsiente on väga palju.

"Igal aastal on nende asjade jaoks erinevad põhjused, olenedes sellest, kui pikk on suvi, kui palju hüpatakse, palju on spordi- ja töötraumasid. Aga traumatism on muidugi meil suur,“ selgitab Kruus.

"Peaks rääkima seda, et murrad kaela ja pärast jooksed olümpiamängude, et nii need asjad ei käi,“ lisab Kruus.

"Palju sõltub üldisest suhtumisest ühiskonnas, väärtustest ja ka vastutusest, samuti harjumustest - paljude õnnetuste põhjus peitub ju ikkagi joobeseisundis (olgu see alkohol või narkootikum), mil maailm pole enam reaalselt tajutav. Kas aitab kampaania teemal "Ära joo…“ või tuleb põhjusi otsida kaugemalt?“ võtab Kruus teema kokku.

109 KOMMENTAARI

L
... 5. juuni 2014, 20:25
Lugedes inimeste kommentaare siis haigeid inimesei ikka leidub!!! Imestan kuidas inimsed naeravad teise seisundi üle!!!
l
Lee 5. juuni 2014, 09:24
Karma is a bitch ! Pidage mind õelaks või südametuks, aga mina ei tunne kaasa, mitte üks raas ! Oma süü, et hüppas. Nüüd kannatagu tagajärgi.
Loe kõiki (109)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee