Kommentaar

Kommentaar | Eurovalimiste kurb õppetund (15)

Jüri Toomepuu, ekspoliitik, erusõjaväelane , 29. mai 2014, 17:29
 TEET MALSROOS
Need, kes valituks osutusid, on kahtlemata veendunud, et rahvas on teinud targa valiku ja valimiste võitjaks kuulutatud Reformierakond lausa juubeldab oma kahe eurovolinikuga.

Eesti rahvale on aga valimistulemuste tähendus see, et meil ei hoolita ilmselt eriti Euroopa Parlamendist, selle valimistest ega eurokandidaatidest. Muud on raske järeldada, kui ainult pisut rohkem kui kolmandik hääleõiguslikest kodanikest vaevus valimistel osalema.

Võitjaks üheksa protsendi häältega

Valimistulemuste kõige tähtsam ja kurvem õppetund on see, et suurem osa Eesti hääleõiguslikest kodanikest arvab, et see, mida tehakse Brüsselis või kes seda teeb, pole neile oluline.

Sellest on kahju, sest tegelikult toimub europarlamendis meie riigile ja eestlastele paljugi olulist. Euroopa Liidu rahalised toetused Eestile – kes on eurovalimiste suurvõitja varasemale lubadusele vaatamata Euroopa riikide rikkuse pingereas pigem viimase kui esimese viie hulgas – aitavad kindlasti meie majandust parandada, isegi kui peamised kasusaajad sellest on võimuladviku soosikud.

Veelgi olulisem Eestile ja eestlastele on Euroopa riikide poliitika järjest agressiivsemaks muutuva Venemaa suhtes. Vene ainuvalitseja Putin peab vajalikuks taastada naabrite arvel kunagise kommunistliku Vene impeeriumi hiilgust. Meile on eluliselt tähtis, et see ei õnnestuks tal, et ta ei saaks  jätkata oma „kaasmaalaste kaitsmise" aktsiooni Ukrainas samasuguse Eesti vastu suunatud rünnakuga.

Selleks peame tegema kõik, mida suudame, et mõjutada Euroopa riike võimalikult kiiresti lõpetama igasugune sõltuvus Vene naftast ja gaasist ning kehtestama sanktsioonid  nende agressiooni vastu, mis tegelikult ka mõjuvad.

Külma sõja võiduga kulmineerunud kommunistliku Vene impeeriumi lagunemine, Putini „XX sajandi kõige suurem geopoliitiline katastroof", vabastas Eesti võõraste vallutajate ikkest. Peame andma oma panuse niihästi NATO kui ka Euroopa Liidu liikmena, et Neville Chamberlaini hingesugulased seda võitu ja Eesti iseseisvust jälle maha ei mängi.

Valimismeetod soosib erakondlasi

Valimiste üks positiivne tagajärg ongi, et ka Eestis asuvad Putini Ühtse Venemaa liitlased ei olnud Ukraina sündmuste taustal eriti varmad hääletusel osalema. Isegi Savisaare arvukad rahvuskaaslased jätsid ta ukse taha ja Putin sai Eestist Euroopa Parlamenti ainult ühe liitlase Savisaare lubatud kahe asemel.

Teine tähtis, aga kurb õppetund on see, et „modifitseeritud jagajate jadadega d'Hondti häälte ülekande" valimismeetodiga Eestisse juurutatud partokraatlik valimissüsteem toimib – Eesti võimukandjate rõõmuks, Eesti rahva õnnetuseks.

Valimistulemuste alusel võib arvata, et suurem osa Eesti hääleõiguslikest inimestest ei poolda ühtegi parteid ega usu, et valimistel osalemine suudaks midagi muuta. On muidugi ka neid, kes annavad oma hääle kõige vähem halvale paljudest halbadest, et vähemalt tolle häälte protsenti kahandada, keda nad kõige halvemaks peavad.

Väheste osavõtjatega valimistel võidutseb võimukartell. Ainuke erandi oli hästi tuntud üksikkandidaat, eurovolinik Indrek Tarand. Raha ja kandidaatide arv mängivad ülekantavate häältega valimistel tähtsat osa. Pikkade nimekirjadega, ülihästi finantseeritud Toompea ja Tallinna võimukandjate valimiskampaania vastu jäi ka jõukas ja hästi tuntud Indrek Tarand viimaseks, kes osutus valituks. Oli tõeline suursaavutus, et ta suutis võistelda iga võimupartei umbes tosina talle kambakat tegeva küllalt hästi tuntud parteipoliitiku vastu, kes võisid valimispropagandaks kulutada kümneid kordi rohkem kui tema. Teised üksikkandidaadid ja väikeparteid said rõõmu tunda ainult sellest, et nad toetasid oma kautsjonirahaga riiki.

Kuhu on kadunud eurosaadikud?

See süü, et enamik Eesti elanikke eurovalimisi ignoreerib, lasub suurelt osalt varem valitud Eesti eurosaadikutel. Nendest pole valimiste vaheajal kas üldse midagi kuulda, nagu näiteks Kelamist, või kuuleb nendest peamiselt seoses mingi skandaaliga, nagu näiteks Ojulandi häältevõltsimine ja parteist väljaviskamine või järjest rohkem hoogu koguvad jutud Siim Kallase seostest VEB fondi pangarööviga, kadunud 10 miljoni dollariga ja viimati kummaliste Eesti Panga garantiikirjadega.

Tahaks loota, et valituks osutunud Eesti eurosaadikud kasutavad peale jõuka ja meeldiva elu nautimise Brüsselis energiat ja oskusi ka meie huvide eest võitlemiseks ja hakkavad tulevikus järjekindlalt, ka valimiste vaheajal, Eesti rahvale aru andma oma tegevusest europarlamendis. Need, kes midagi saavutavad, pälvivad valijate tunnustuse ja võivad loota, et nad valitakse ka järgmisesse koosseisu, isegi kui rahvas suudab tulevikus kehtestada Eestis põhiseadusliku korra, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

15 KOMMENTAARI

a
ajab pada 1. juuni 2014, 21:24
Putin sai ju karjäärikommunisti Unzipi ennast sinna esindama.Jürka,ära enam peale võta.
a
ain 30. mai 2014, 18:07
Krt, Jürka on minust paar korda vanem, kuid vunts tal ikka tume.
ma ütlen nii, KEd ma valida ei tahtnud, Savika lollakate väljaütlemiste pärast ...
(loe edasi)
Loe kõiki (15)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee