Ilm ja loodus

Välgu-uurija: äikeseliste päevade arv Eestis on kasvanud (2)

Toimetas Kristin Aasma, 28. mai 2014, 09:35
Sven-Erik EnnoFoto: Margus Ansu / Postimees
Eestis esineb tavalisest rohkem välku Kesk- ja Kirde-Eesti piirkonnas. Tartumaa keskosas on välku vähem, tõdes Tartu ülikooli geograafia osakonna doktorant, välgu-uurija Sven-Erik Enno tõdes oma doktoritöös. Doktoritöös esitas ta esmakordselt ülevaate Baltimaade äikesekliimast ja välgulöökide ajalis-ruumilisest jaotusest Põhja-Euroopas.

Äikesetormid kujutavad endast olulist ohtu nii inimeste elule kui varale. Tartu ülikooli doktorandi Sven-Erik Enno sõnul põhjustavad välk ja teised ohtlikud äikesenähtused parasvöötmes igal aastal olulise osa ilmaga seotud majanduslikest kahjudest.

Välgudetektorite kogutud üheksa aasta andmeid analüüsides nähtus, et Eestis esineb tavalisest rohkem välku Kirde-Eesti piirkonnas, sh just Väike-Maarja ja Püssi kandis. „Kesk-Eestis on välku samuti keskmisest rohkem, Lääne-Eestis on seda esinenud rohkem Haapsalu piirkonnas. Kõige vähem on välku esinenud Mandri-Eestis Peipsi põhjapiirkonnas ja Jõgevamaa idapoolsetel aladel. Välku on suhteliselt vähe veel Tartumaa keskosas." Enno tõi välja, et äikesepäevade arv ja välgulöökide sagedus suureneb põhjast lõunasse: „Mida soojem, seda võimsamad äiksepilved võivad tekkida."

Enim on äikest suvel ja pärastlõunasel ajal, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem. „Äikest on selgelt enam maismaa kohal, kuna see soojeneb tugevamalt kui meri. Baltimaades on mitmed kohalikud äikesemaksimumid seotud kõrgustikega, mis sunnivad õhuvoole tõusma ja soodustavad õhu püstsuunalist liikumist atmosfääris," rääkis Enno, lisades, et kõige sagedamini põhjustab äikest soe õhuvool lõunast või kagust, samuti madalrõhukeskme asumine uurimisala kohal. Kõige harvemini on äikest juhul kui Baltimaade piirkonnas asub kõrgrõhukese või valitseb põhjavool.

Perioodil 1950-2004 on äikese sagedus Baltimaades langenud, kusjuures suurim langus on toimunud ajavahemikus 1960-1990. Äikese sageduse vähenemine on seostatav pikaajaliste muutustega Põhja-Euroopa suvises atmosfääri tsirkulatsioonis. Perioodil 1960-1990 suurenes äikese tekkeks ebasoodsa põhjavoolu esinemissagedus ning vähenes äikest soodustava lõuna- ja kaguvoolu sagedus. Viimase 20 aasta jooksul on vaadeldavad vastupidised trendid ning äikese esinemissagedus on taas tõusnud. Tulemused näitavad, et Põhja-Euroopa ja Baltimaade äikesekliima on sarnane naabermaade äikesekliimaga.

Sven-Erik Enno kaitseb oma doktoritööd „Thunderstorm and lightning climatology in the Baltic countries and in northern Europe" homme, 29. mail 2014 algusega kell 10.15 Tartu ülikooli senati saalis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee