Eesti uudised

Kadunud tähtkiri karistas kiiruseületajat ka kohtutäituri tasuga (94)

Andres Põld, 28. mai 2014 07:00
PANE VÕI VALVE VÄLJA: Enda väitel alusetult kohtutäituri tasu maksma pidav Ardo Aimla arutleb, kas tuleks ehk postkast valve alla panna, et tähitud kirjad ikka temani jõuaksid.Foto: Erakogu
"See on täielik jokk olukord ja teinud minust kui seaduskuulekast inimesest trahvi maksmisest kõrvalehoidja," on Paides elav Ardo Aimla pahane, et ei saanud kellegi süül õigel ajal trahviteadet kätte ja peab nüüd maksma ka kohtutäituri tasu.

Ardo Aimla ületas mullu 27. oktoobril Tallinna–Tartu maanteel kiirust, mille fikseeris kaamera.

"Ma üldse ei eita kiiruse ületamist. Arvasin, et nüüd peaks tulema mingi teade, et mulle on määratud hoiatustrahv. Kahjuks sellist teadet ei tulnud. Unustasin selle juhtumi," räägib Aimla.

Tänavu aprilli lõpus helistasid talle vanemad, kes ütlesid, et pojale on tulnud lihtkiri kohtutäiturilt.

Seal seisis, et Aimla on ületanud kiirust ja talle on määratud hoiatustrahv 24 eurot. Ja veel tuleb maksa kohtutäituri tasu, umbes 50 eurot.

Teadet ei saadud kätte

"Nüüd aga algab asja huvitavam osa. Nimelt väidetakse politsei väljastatud trahviteates, et mulle on 31. oktoobril saadetud tähtkiri, kuid kuna kedagi polnud kodus, jäeti teade tähitud kirja kohta postkasti.

Tähitud kirja hoiti 16. novembrini Tapa postkontoris ning saadeti tagasi," räägib Aimla.

Tähtkiri saadeti muidu Paides elavale mehele Tapale seetõttu, et ta elab rahvastikuregistri aadressi järgi just seal, vanematekodus.

"Vanemate käest olen ennegi saanud telefonikõnesid, et mulle on tulnud tähitud kirjad, olen siis Tapa postkontoris järel käinud," ütleb ta vahelepõikena.

Tema sõnul on nüüd asi selles, et väidetavalt postkasti jäetud teadet pole Aimla vanemad kätte saanud, kuigi postkast on üldkasutatavas koridoris ja sinna on postiljonil täiesti vaba juurdepääs.

"Eesti Posti kodulehelt saab kontrollida tähitud kirjade teekonda, selle järgi on mulle teade jäetud. Kahjuks pole seni nii, ei ole ma mingit teadet saanud," väidab Aimla.

Aimla pöördus politsei menetluskeskusse ja palus kohtutäituri tasu tühistada, sest trahv jäi õigel ajal maksmata seetõttu, et ei saanud mingit teadet, et peab üldse trahvi maksma.

"9. mail laekus vastus, et minu kohtutäituri tasu ei kuulu tühistamisele, kuna Eesti Post väitis, et nad on mulle teate jätnud," ohkab Aimla. Hilisemas telefonivestluses soovitati menetluskeskusest talle pöörduda Eesti Posti vastu kohtusse.

Jokk olukord

"Eesti Posti infotelefonile helistades kuulsin, et kõik on õige. Et nemad on mulle teate postkasti jätnud. Soovitati samuti kirjutada kirjalik kaebus või pöörduda kohtusse," nendib Aimla.

"Nüüd ongi asjal jokk lahendus. Ametlikult olen mina süüdi, et ei saanud teadet kätte. Mul on väga raske ka vastupidist tõendada. Aga kohtutäituri tasu pean ju mina maksma."

Aimla lootis abi saada liiklusjurist Indrek Sirgilt, aga ka vandeadvokaat oli sunnitud kinnitama, et kahjuks ongi tegemist n-ö jokk olukorraga.

"Sõltumata põhjusest, miks postitöötaja ei suutnud kirja kätte toimetada, rakendub järgmine menetlus.

Teade trahvi määramise kohta avaldatakse kahel korral Ametlikes Teadaannetes ja loetakse sellega kättetoimetatuks," kõlab juristi selgitus.

Aimla on seisukohal, et sellise süsteemiga võib inimesele kõike kaela määrida. Kas või reservkogunemiselt kõrvalehoidmise.

"Teine asi oleks siis, kui antud teade läheb tõesti minu postkastist kaotsi. Sel juhul oleks süüdi mina," ütleb Aimla.

"Ent samas – kas ma peaksin panema postkasti valve alla või iga päev passima postiljoni saabumist, et äkki on mulle tähtkiri?"

Aimla sõnul tuleks muuta seadust, sest praegusel juhul ei vastuta mitte keegi, kui inimene pole tähtkirja teadet kätte saanud.

Kohtutäituri tasu pole ta siiani ära maksnud.

"Minu jaoks on asi igatahes väga ülekohtune, kuna olen terve elu olnud seaduskuulekas inimene," lausub abipolitseinik Aimla.

"Eks üritan leida juristi käest abi, tahan selles juhtumis tuua õigluse, kuna niimoodi edasi jätkates ei saa ma enam ühtegi postiasutust usaldada."

 

Eesti Post: kahju, et nii läks

Eesti Posti klienditeenindaja kinnitusel oli tähitud kiri Ardo Aimlale Tapa kandepunktis 31.10.2013, saaja ei olnud kättesaadav ja kiri oli Tapa postkontorisse hoiule viidud.

Samal päeval oli välja prinditud teavitus saajale ning järgneval tööpäeval postkasti viidud. Hoiutähtaja möödumisel oli kiri saatjale tagasi saadetud.

"Kahjuks me ei saa selgitada, miks te seda teadet ei saanud ning väga kahju, et kiri saatjale tagasi läks," lausus teenindaja.

Eesti Posti kõneisik Erki Varma ütleb, et tähtkirjade väljastamine toimub praegu valdavalt tööajal ning töötavaid inimesi on seetõttu kirjakandjal tõepoolest raske koduselt aadressilt tabada.

"Oleme probleemist teadlikud ja loodetavasti juba sügisel saame uute lahendustega ka laiema avalikkuse ette tulla," lubab ta.

Ühtlasi soovitab Varma ebameeldivuste vältimiseks hoida oma registrites olevad elukohaandmed ajakohased, samuti tasuks aktiveerida oma ametlik e-postiaadress, mis on kõigil isikukoodi omavatel elanikel.

Oluliste postisaadetiste kaotsimineku vältimiseks tuleks üle vaadata ka oma postkast – et see oleks ilmastikukindel, piisava suurusega ja lukustatav.

Samal teemal

04.05.2014
Kohtutäiturile võla vabatahtliku tasumise aeg pikeneb

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee