Eesti uudised

Geneetika? Filoloogia? Tuuma­füüsika? Mida küll õppima minna? (3)

Anna-Liisa Mets, 30. mai 2014, 19:01
Kadri NorkFoto: MARI LUUD
Igal kevadel seisavad tuhanded koolilõpetajad silmitsi elutähtsa valikuga: kas ja mida minna edasi õppima? Valik on raske ega pruugigi alati täppi minna.

Noor õpetaja Kadri Nork meenutab, et kui tema omal ajal gümnaasiumi lõpetas, polnud ta suutnud oma valikuid veel väga läbi mõelda.

"Üks sõbranna tegi ettepaneku, et läheme aastaks hoopis reisima, aga mul oli hirm, et siis mul äkki kaob üldse isu õppida," põhjendab Kadri, miks ta iga hinna eest mingi erialavaliku ära tahtis teha.

Esialgne plaan oli minna õppima ajalugu, aga miskipärast tõmbas Kadrit väga filosoofia.

 

"Me ju keskkoolis filosoofiat ei õppinud, aga olin väga pealiskaudselt natuke ise uurinud ja lugenud veidi nüüdisaegsemate filosoofide mõtteid ja need olid üsna paeluvad," põhjendab Kadri oma huvi.

Paberid otsustas ta viia siiski ajalooerialale, kuid juhtus midagi üsna filmilikku: koridoris jäi esimesena ette filosoofiaosakonna uks ja nii Kadri sinna sisse astuski.

"Pärast helistasin emale, et ma mõtlesin ümber. Ta oli muidugi väga üllatunud," meenutab naine.

Põnev filosoofia osutus aga igavaks ja arusaamatuks, oma rolli mängis kindlasti ka see, et Kadri töötas kooli kõrvalt klienditeenindajana: kui kell kolm öösel töö lõpetad, siis pole väga lootust, et hommikul kell kaheksa kooli jõudes on vaim värske ja pea selge.

Filosoofia asemel õpetajaamet

Samuti hakkas Kadrit üsna ruttu kummitama küsimus, mida selle haridusega tulevikus ette võtta.

"Peale tõlkimise ei näinud ma mingit mulle huvipakkuvat väljundit. Nii ma esimese sessini mõtlesin ja kaalusin, kuid siis otsustasin, et mulle ikka ei sobi kõiges kahtlemine, peidetud mõtte otsimine ja oletamine," meenutab Kadri.

"See ei sobinud minu kärsitu loomuga. Võtsin paberid välja ja läksin üksi reisima ja oma mõtteid koguma," räägib Kadri õpingute ootamatust lõpust.

Aasta kodust eemal aitas palju – tagasi tulles oli tulevikukujutlus selgem ja mõtted hoopis teised: "Tahtsin õppida ameti, milles uskusin end eduka olevat ja arvasin, et see sobib mulle: viisin paberid haridusteaduskonda ja valisin õpetajaameti, inglise keel ja sotsiaalpedagoogika said minu valikuks."

Inglise keeles oli Kadri juba kooliajal edukas, vahepealne aasta Inglismaal andis ka hea keelepraktika, sotsiaalpedagoogika tundus aga lihtsalt huvitav.

"Neid valikuid pole ma siiani pidanud kahetsema," on Kadri rõõmus. "Filosoofiaga seotud aineid olen õppinud nüüdki ja leidnud endale mõne lemmiku, kellega kaasa mõelda, kuid ainult filosoofiat õppida ma endiselt ei soovi."

Kuidas valivad tänavused lõpetajad

Jaana Jänesel, Kivilinna gümnaasiumi abituriendil seisab raske valik alles ees. Tütarlaps tunnistab, et täpselt polegi veel selge, mida õppima läheb, sest kandideerida kavatseb ta väga paljudele erialadele, aga need kõik on seotud ühe valdkonna – meditsiiniga. Milline saab olema lõplik valik, seda Jaana veel ei tea, aga väga ta selle pärast ei muretse.

Tulevase meditsiinitöötaja peamiseks valikukriteeriumiks on sisulne huvi eriala vastu.

"Mul on raske mõista inimesi, kes valivad mingi eriala ainult sellepärast, et tulevikus hakkab head palka saama. Tundub kummaline: sa õpid mitu-mitu aastat asja, mis pole sulle südamelähedane, ja lõpuks töötad sel erialal veel elu lõpuni," on Jaana hämmingus.

Neil, kel valik veel tegemata, soovitab Jaana mõelda, mis ained neile koolis kõige rohkem meeldivad – see on hea lähtepunkt.

"Gümnaasium on suurepärane koht, kus ennast avastada ja näha, mis sulle kõige rohkem meeldib. Kindlasti ei tohiks aga selle otsusega kiirustada, sest siis võid ühel hetkel avastada, et oled valel erialal," usub Jaana. "Kõik tuleb omal ajal, tuleb kannatust varuda."

Evelin Orgusaar Noarootsi gümnasist ütleb, et temalgi pole mingit otsustamisärevust – pilt on olnud selge juba terve aasta.

"Et olen juba pikemat aega teadnud, mida õppida tahan, siis polegi mul vaja olnud ekstra mingit otsust langeada," märgib ta.

"Valisin aga lihtsalt selle järgi, et see on täpselt see ala, mida ma õppida tahaksin," ütleb Evelin. "Muidugi on valikute juures olulised ka teised kriteeriumid, kuid arvan, et kui tead täpselt, mida tahad õppida, tuleks need unustada. Kõhkluste korral võib nõu küsida, aga kuulata tuleks ennekõike iseennast."

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee