Uudised

Vilniuses algas Balti turniir  

10. juuli 1997, 00:00

ANDRUS ALLIKA

Täna peeti Vilinuses 16. Balti turniiri avakohtumine Leedu-Eesti. Homme mängivad eestlased Lätiga, turniir lõpeb reedel Leedu ja Läti kohtumisega.

Enne II maailmasõda jõuti pidada kümme turniiri (aastail 1928-38). Läti võitis esikoha viis korda (1928, 1932, 1933, 1936, 1937). Eesti koondis sai võidurõõmu maitsta kolmel aastal (1929, 1931, 1939), leedulased kahel (1930, 1935).

Karikas turniiri võitjale otsustati mängu panna 1929. aastal Riias, kus kinnitati lätlase Svedreviesi kavand, karikas anti valmistada Eesti kullassepale Richard Langele. Esimene Balti karikas läks maksma 1000 krooni. Kaunis auhind anti esmakordselt turniiri võitjale (Eesti) üle alles 1931. a. Tallinnas.

Sisuline võitja jäi autasuta 1933. aastal Vilniuses, kus turniiri esikohamäng Leedu-Läti jäi seisul 2:2 pimeduse tõttu pooleli. Lätlased, kellele viik tagas esikoha, nõudsid hoopiski kordusmängu. Teised aga polnud sellega nõus, ja nii läks läbi leedulaste ettepanek tulemused tühistada ning lugeda turniir mittetoimunuks.

Tegelikult sai tüli alguse juba teisel turniiril 1929. aastal Riias. Pärast mänge Läti-Leedu 3:1, Eesti-Leedu 5:2, Eesti-Läti 2:2 oli nii Eestil kui Lätil 3 punkti, Eestil aga parem nii väravate vahe kui ka väravate suhe. Lätlased proovisid nn. vahekohtus pool tundi läbi suruda, et võitja otsustataks lisamänguga. Eesti polnud sellega nõus, meid toetasid ka leedulased ja esikoha sai Eesti.

1934. aastal Balti turniiri ei toimunudki. Kui aga hea traditsioon 1935. aastal Tallinnas taaselustati, siis läks juba läbi lätlaste ettepanek, et võrdsete punktide juures otsustab lisamäng. Seda läkski esimest ja viimast korda vaja 1937. a. Kaunases, kus Läti alistas Eesti 2:0. Pärast Balti riikide taasiseseisvumist turniiri juhendis enam sellist punkti ei ole.

Eesti selgelt nõrgim

Eesti, Läti ja Leedu vabanemise järel taaselustati kohe ka Balti turniir. Jätkati sealt, kus pooleli jäädi, ning 11. võitja selgitati 1992. a. Lätis Liepajas. Esikoha pälvis Leedu Läti ja Eesti ees. (Tulemused: Läti-Eesti 2:1, Eesti-Leedu 1:1, Läti-Leedu 2:3.

1993. aastal Pärnus korraldatud turniiril võitis Eesti taassünni järel oma esimese ja seni ainsa mängu (Leedut 2:1). Kuna Läti võitis Eestit 2:0 ning tegi Leeduga 0:0 viigi, siis pidi Eesti leppima teise kohaga Läti järel ja Leedu ees.

1994. aastal Vilniuses kaotas Eesti Leedule 0:3 ja Lätile 0:2 ning jäi puhtalt viimaseks. Esikohamängus võitis Leedu Lätit 1:0.

1995. a. turniir tõi taas tüli majja. Sedapuhku tegi pattu Eesti, kes saatis Riiga teise koosseisu. Eestlased kaotasid Lätile 0:2 ja Leedule 0:7. Esikoha pälvis Läti 2:0 võiduga Leedu üle.

Mullu Narvas jäi Eesti kaotuseta (1:1 viik tehti nii Läti kui Leeduga), kuid pidi leppima leedulaste järel teise kohaga (Leedu-Läti 2:1).

Taasiseseisvumise järel on Eesti saanud kaks teist ja kolm kolmandat kohta. Kuue kaotuse kõrval on vaid üks võit ja kolm viiki, mis kokku annavad 5 punkti. Kolm turniirivõitu on lisanud Leedu, kaks Läti. Ka kogutud punktide poolest on leedulased napilt ees.

Peatreener Teitur Thordarson valis Vilniuse turniiriks koondisse järgmised mängijad: Martin Kaalma, Ain Tammus, Sergei Hohlov-Simson, Marek Lemsalu, Janek Meet, Urmas Kirs, Martin Reim, Viktor Alonen, Marko Kristal, Indrek Zelinski, Andres Oper, Sergei Terehhov, Raivo Nõmmik, Kristen Viikmäe, Liivo Leetma, Meelis Rooba, Erko Saviauk, Tarmo Saks, Urmas Rooba.

Balti turniiride koondtabel 1928-1996

 1928-19381992-19961928-1996
Läti
13	6	2	42:23	32
5	2	3	14:8	14
18	8	5	56:31	46
Leedu
3	5	12	23:52	11
5	3	2	19:9	15
8	8	14	42:61	26
Eesti
7	5	9	37:27	19
1	3	6	6:22	5
8	8	15	43:49	24

NB! Arvestatud on ka 1933. a. turniiril peetud kohtumisi ning 1937. a. lisamängu Läti-Eesti. Alates 1995. a. annab võit 3, viik 1 ja kaotus 0 punkti.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee