Eesti uudised

Patkuli vaateplatvormilt alla kukkunud noormees: arsti sõnul võin ma 23. mail tähistada oma teist sünnipäeva (54)

Geidi Raud, 27. mai 2014 19:00
KÕRGE KUKKUMINE: Kristjan vaateplatvormil, kust ta möödunud neljapäeva ööl vastu reedet alla kukkus. Foto: STANISLAV MOSHKOV
Üliõpilased Evelin (20) ja Ann (20) kõndisid möödunud neljapäeva ööl vastu reedet läbi Tallinna vanalinna koju, kui märkasid Patkuli treppide juures sihitult ringi uitamas Kristjanit (24), kes oli umbes pool tundi enne seda viie meetri kõrguselt vaateplatvormilt alla kukkunud.

"Me kõndisime Patkuli vaateplatvormilt alla ja tema jalutas meile kõrvalteelt vastu," rääkis Evelin, et neil oli kõndides suur hoog sees ja seega ei pannud nad esmalt hädiselt kulgenud Kristjanit tähelegi. "Ta oli ise hästi küürus ja kummargil ning ei jaganud vist matsu ka, kus ta on," meenutas neiu.

Kui Kristjan pöördus tüdrukute poole ja ütles, et ta oli kõrgelt alla kukkunud, haaras Evelin kotist telefoni ja kutsus kiirabi. Kristjanil käskis ta aga kohe pikali heita.

"Ta rabeles nii palju, ilmselt oli ta šokis. Ma hoidsin teda paigal ja võtsin tal käest kinni," rääkis Evelin, et püüdis Kristjanit kinni hoida, et too end rohkem ei vigastaks, sest noormees kurtis, et ei tunne oma keha vasakut poolt.

Kristjan ise tunnistab, et kukkumise tõttu ta õhtust suuremat ei mäleta, kuid tal on meeles, et Evelin hoidis tema pead ja oli talle toeks.

"Ma mäletan väga lünklikult, et olin seal vaateplatvormil ja mingi triki läbi ma sealt alla prantsatasin," meenutas Kristjan, et oli enne õnnetust sõbral vanalinnas kolida aidanud ja pärast seda Kristiine keskuse suunas koju kõndima hakanud.

"Sealt vaateplatvormi juurest hakkavad trepid alla tulema, mis on silma järgi 4-5 meetrit kõrged ja sealt kõige kõrgemalt ma alla mäekallaku peale kukkusingi," rääkis Kristjan.

Viskas tüdrukutele nalja

"Mingi aeg ma vedelesin seal ja siis suutsin kuidagi püsti tõusta ning helistasin kiirabisse. Ma täpselt ei mäleta, mis ma neile rääkisin, aga arvan, et ei suutnud piisavalt adekvaatselt seletada, kus ma olen," rääkis Kristjan, et kiirabist helistati talle tagasi, aga telefon kukkus maha ja ta polnud võimeline seda üles võtma.

"Siis ma hakkasin vaikselt komberdama Patkuli treppide poole ja seal tulid mulle vastu Evelin ja Ann, kes mulle uuesti kiirabi kutsusid ja olid minuga abi saabumiseni."

Kuigi Mustamäe haiglas tuvastati Kristjanil kopsu- ja peapõrutus ning vasaku õla nihestus, siis oli noormees koos neiudega kiirabi oodates olnud väga jutukas ja isegi nalja visanud.

"Küsisin Kristjanilt, et mis sa tegid siin nii hilja ja siis ta viskas kohe nalja, et see on väga pikk jutt ja küsis, kas mul on aega praegu kuulata või saame kunagi teinekord kokku ja räägime siis," meenutas Evelin naerdes.

"Ma olin jah neile mingit täiesti jama suust välja ajanud ja veel nalja visanud, endal kõik kohad haiged," meenutas ka Kristjan muiates.

Evelin tunnistas, et ta mõtles palju sellepeale, et kuidas saab noormees niisama lihtsalt müüri otsast alla kukkuda. "Ma küsisin, kas ta on joonud, aga ta ütles, et ei ole."

Üks sünnipäev juures

"Ma mäletan, et kiirabi tuli hirmus kaua," ütles Kristjan. Ka Evelin märkis, et kuigi ta oli dispetšerile selgitanud, et nad viibivad all treppidel, sõitsid arstid ikkagi üles vaateplatvormi juurde. "See on ju loogiline, et kui inimene alla kukub, ei hakata teda tagasi ülesse tassima."

Kui kiirabi noored lõpuks leidis, kutsuti lisaks appi päästeamet, sest vigastatud Kristjanit treppidest ülesse tassida oleks olnud liiga ohtlik.

"Järgmine hetk, mida mäletan, olin ma EMOs suure aparaadi sees luumurde kontrollimas."

"Arstid tuvastasid mul kopsupõrutuse, peapõrutuse ja vasaku õla nihestuse, aga õnneks mitte ühtegi luumurdu, mis pani isegi neid üllatuma," tunnistas Kristjan, et arstide sõnul võib ta 23. maid tähistada kui oma teist sünnipäeva.

Elupäästjatele punased roosid

Reede hommikul haiglas ärgates tahtis Kristjan oma päästeinglid üles leida, et neid tänada. Ta kirjutas juhtunust oma Facebookis ja palus inimestel postitust jagada, lootuses, et see jõuab teda aidanud neiudeni.

"Ma väga ei rääkinud sellest juhtumist kellelegi aga mainisin järgmisel päeval tööl seda oma sõbrannale," rääkis Evelin, et just seesama sõbranna märkaski esmaspäeval Kristjani postitust, mida oli Facebookis jagatud üle 2000 korra.

Evelin tunnistas, et talle tuli suure üllatusena, et nad üksteist üles leidsid. "Arvasin, et ei näe teda enam kunagi," tõdes neiu.

Esmaspäeval lubati Kristjan haiglast koju ja juba sama päeva õhtul sai ta Tallinna vanalinnas Anni ja Eveliniga kokku.

"Ma viisin neile lilled, tänasin ja kallistasin. Tundub, et ma sain endale tulevikuks väga head sõbrad," oli Kristjan õnnelik. "Ta tõi meile jah punased roosid ja siis jõime koos kohvi ning jutustasime," rääkis Evelin rõõmsalt.

Kuigi Evelini sõnul plaanisid nad Anniga tol öösel üldsegi teist kaudu koju minna, juhatas miski nad siiski hädasolija juurde. "Tegelikult me pidime minema teist teed, aga kuidagi läks alateadvuses nii, et tegime lollilt suure ringi võttes Patkuli trepid," oli neiu õnnelik, et ta Kristjanit aidata sai.