Üksikvanem tegutseb

Üksikvanema blogi: see kõige esimene (10)

Gätlin, 28. mai 2014, 12:49
 PantherMedia / Scanpix
Mul ei ole ühtegi erilist annet.Ma olen lihtsalt uudishimulik.

See esimene postitus on alati kõige raskem. Selle järgi tekivad kohe eelarvamused, hakatakse arvustama ja kritiseerima. Esimene mõte on ju ikka, et vaadake kõik, siin on üks loll naine, lasi endale lapsed teha, nüüd kurdab oma rasket elu.

Tegelikult siin peitubki põhjus, miks ma just üksikvanema blogi kirjutan.

Eestis on üksikvanemate arv järjest kasvanud ja ma ei leia, et siin peaks süüdistama rumalaid naisi, pigem tuleks otsida põhjusi küsimustest, miks abielu ja perekonda enam ei väärtustata... Aga las see jääb igaühe enda mõelda.

Mina hakkan hoopis rohkem kirjutama sellest, kuidas hakkama saada vastutusega, mis enamasti peaks olema kahe vanema õlgadel ja kuidas saavutada eesmärke. Kuidas üldse üskinda hakkama saada.

Kui ma ütlen, et mul on kaks last ja elan nendega üksinda, siis tavaliselt vaadatakse mind nii suurte silmadega. Üpris naljakas, aga see tuleb sellest, et näen nii noor välja ja olen ka päris lühike, kõigest 141 sentimeetrit pikk.

Tänaval enamasti kõnnitakse minust lihtsalt mööda, selline märkamatu hiireke. Kui aga olen koos lastega, astutakse päris tihti ligi ja küsitakse, et kas see on minu väike vend.

Muidugi naeratan siis laialt ja ütlen, et see on ikka minu enda laps ja osutan ka suuremale lapsele, et mul tütar ka siin.

Inimeste reaktsioonid on päris huvitavad olnud. Viimane kord juhtus selline olukord poes. Tädike oli päris pikalt vait, vaatas mind pika pilguga ja suurte silmadega. Ei osanud nagu seisukohta võtte, et kaks last ja siis ikka liigagi noor näeb välja, tagatipuks nii lühike.

Lõpuks küsis, et kui vana ma siis olen. 24-aastane, sügisel saan juba 25. Tädike hakkas siis vabandama, et "oi, tema ei teadnud" ja pidi küsima jne. Kuidas ta oleks saanud teada?

Mina olen selle küsitlemisega juba nii harjunud, et enamasti ma naeratan sõbralikult ja ütlen, et "oh, pole midagi". Ükskord panin Ratesse pilti ja sealne moderaator keelas mu pildi, sest kas ma olen lapsi, valetan oma vanuse kohta või siis kasutan kellegi teise pilti. Ma isegi ei taha teada, mis ilmega ma oma arvutit jõllitasin.

Selline ma olengi, pisike üksikvanem ja alati sõbralik. Kõigile lisaks meeldib mulle tegutseda. Ja ma loodan, et ka lugejad leiavad motivatsiooni oma elus, midagi rohkem ära teha ning olla positiivsemad.

Mina olen õnnelik, olge Teie ka!

Samal teemal

31. juuli 2014, 11:46
Üksikvanema blogi: hirmudest tuleb üle olla
14. juuli 2014, 19:43
Üksikvanema blogi: ei tegutse eksi selja taga!
13. juuni 2014, 19:38
Üksikvanema blogi: kohati tunnen, et mulle tehakse suuri eeliseid
31. mai 2014, 12:49
Üksikvanema blogi: kas naine suudab väikeste laste kõrvalt tööd teha?

10 KOMMENTAARI

ü
Üksikema 14. juuli 2014, 21:20
ei ole alati sama mis vallasema. Ka perekonnainimene võib jääda üksikuks. Kui jäetakse maha või jääb leseks.
Kas selles loos oli tegu eksiga või ...
(loe edasi)
s
solkija 31. mai 2014, 13:03
Kui abielu ja perekonda ei väärtustata siis tuleb põhjus just mehe või naise rumalusest. Rumalusest sellepärast, et rumal on ennast siduda ühise laps...
(loe edasi)
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee