Elu

"Mis seal salata, paljuski tuleb meil vabamüürlastele tänulik olla." (17)

Aigi Viira, 27. mai 2014, 07:00
MÕIS NÄITUSESAALIS: Uhkeimate mõõtudega taies Tartu linnamuuseumis avatud näitusel on fotosein Rutikvere mõisast. Häärberi foto ees poseerivad näituse kuraatorid Anne Untera (vasakul) ja Epi Tohvri (paremal), keskel Rutikvere mõisa Pistohlkorside suguvõsa järeltulija Gert von Pistohlkors. Näituse kujundas Krista Lepland.  Aldo Luud
Tartu linnamuuseumi näitusel on näha Rutikvere mõisa kahe mõisaomaniku kunstiharrastus ja seotus vabamüürlastega.

"Vabamüürlastel oli 19. sajandi alguses väga tugev roll hariduse edendamisel. Looži juhtis meistermüürlane Johann von Buddenbrock, endine Liivimaa maamarssal. Tema oli üks talurahvaseaduste väljatöötajaid. Buddenbrock oli väga oluline kui meile priiuse tooja," kõneleb näituse "Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid" üks kuraatoreid Epi Tohvri.

"Mis seal salata, paljuski tuleb meil toonastele vabamüürlastele tänulik olla. Nii Tartu ülikooli kui ka vabaduse puhul," lisab ta.

Möödunud reedel Tartu linnamuuseumis, kunagises Pis-tohlkorsi linnapalees avatud näitusel on põhirõhk kahe Rutikvere mõisa omaniku, Otto Friedrich von Pistohlkors vanema ja tema poja, Otto Friedrich von Pistohlkors noorema kunstipärandil. Muuseas on ka näitusepaik märgilise tähendusega: praeguse linnamuuseumi hoone ehitajaks 1790. aastail oli esimese vend Woldemar Conrad von Pistohlkors (1755–1801).

"Tasapisi me seda ajalugu räägime."

Näituse üheks võtmeks on ajaloolise vabamüürluse, mis Vene keisririigis keelustati 1822, ja arhitektuuri ning kunsti seoste välja toomine. "Nii Rutikvere mõisahoone kui ka pargi kujunduses saab märgata vihjeid vabamüürlusele," tähendab Tohvri ja lisab, et kõik näitusel eksponeeritud vabamüürlusega seotud esemed on otsapidi seotud ka Pistohlkorsidega.

"Meil on siin esemeid, mis on praktiliselt pudenemas, näiteks vabamüürlaste põll, mida kandsime siidkinnastes – mõte oli selles, et siin on üks väheseid kohti, kus üldse näeb nii originaalseid esemeid. Need, mis on säilinud, on väga unikaalsed, sest palju on ju vabamüürlust taga kiusatud."

Tohvri ütleb, et päris pööninguil neid esemeid ei hoitud. "Tundub, et need olid ikkagi pakitud ajalooarhiivi kogudesse."

Näituse teine kuraator Anne Untera täiendab, et Eestis ei hävitatud asju, vaid neid hoidis oma kogudes Eestimaa Provintsiaalmuuseum, tänase Eesti ajaloomuuseumi eelkäija. "Eesti ajaloomuuseumis on tänu sellele õnneks need esemed säilinud."

Untera leiab, et eestlased on hoolikad kultuurihoidjad, sestap on esemeid ka palju säilinud. "Aga Nõukogude korra ajal ei tohtinud seda ju rääkida," muigab Untera.

"Nüüd tasapisi me seda ajalugu räägime."

Kogu suurejoonelise näituse kujunduses on kasutatud esemeid ja arhivaale, mis ilmestavad vabamüürluse visuaalset eneseväljendust 18. sajandil. Näituse tutvustuses on kirjas, et vabamüürlikud väärtushinnangud (täiustumistahe, kõrge moraal, sallivus, heategevus) esindasid varase tsiviil-ühiskonna ideaale ning mõjutasid visuaalselt ka elukeskkonda.

Selline vendlus haaras siiski vaid ühiskonna ülakihte, kuna looži astumise eeldusteks olid haritus, varandus ja küllaldane vaba aeg. Kahjuks langes Otto Friedrich von Pistohlkors vanem varguse ohvriks ja kaotas oma uhke mõisa 1816. aastal. Tema poeg ostis hiljem Rutikvere mõisa tagasi, kuid ehitamise hiilgeajad olid möödas.

Muusikud, kunstnikud, kaupmehed

"Me näeme, kui mõjukad nad olid ja kui oluliste teemadega tegelesid," võtab Tohvri vabamüürlasi kiita.

"Ka Tartu ülikooli esimene pitsat pärast taasasutamist 19. sajandi algul oli vabamüürlik. Sellel on näha sirkel ja vinkel. Loodame, et see näitus aitab tänapäevaseid pingeid maha võtta, et vabamüürlased on kõik kurjad ja pahad. Kui inimene siia näitusele tuleb, saab ta ehk aru, et vabamüürlaste teod on valgustavad ja harivad. Ning ka põnevad. Me näitame ikka seda, et vabamüürlus edendas ühiskonda ja andis positiivseid tulemeid – me ei pea igal pool otsima salavandenõud."

Tohvri lisab, et toonastes loožides oli peale aadlike palju kolmanda seisuse tegelasi. "Oli vastastikune läbikäimine," lausub Tohvri.

"Seltskond oli väga heterogeenne: muusikud, kunstnikud, kaupmehed. Vabamüürlaste sekka kuulus ka palju luteriusu kiriku pastoreid. See on ikkagi ajalooline traditsioon."

Näitus "Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid" keskendub Rutikvere mõisa omaniku, Otto Friedrich von Pistohlkors vanema (1754–1831) ja tema poja, Otto Friedrich von Pistohlkors noorema (1789–1843) kunstipärandile. Otto Friedrich von Pistohlkors vanem oli ühiskonnas väga tegus mees – väljapaistev harrastusarhitekt, botaanik, kohtunik, Liivimaa maanõunik, kartograaf, Põltsamaa lugemisseltsi liige ja Põltsamaa kiriku eestseisja. Tema kui valgustatud vabamüürlase kavandite ning plaanide alusel kujundati 18.-19. sajandi vahetusel suurejooneliselt välja Rutikvere mõisaansambel, mõisas rakendati edumeelseid majandamispõhimõtteid.

Otto Friedrich von Pistohlkors noorema vararealistlikus kunstis peegeldub 19. sajandi algupoole olustik vahetute natuurist tehtud tähelepanekutena. Akadeemilise kooli puudumise tõttu säilitavad ta visandlikud joonistused värske pilgu ja individuaalsuse. Olustikuliste motiivide kõrval on ta maalinud Eesti keskaegseid ordulosse sageli autoportreelise stafaažiga.

Varem eksponeerimata teoste ja dokumentide seas on näitustel olnud vaid mõni Rutikvere mõisahoone sisekujundusvaade (2007-2008 Kadrioru kunstimuuseumis ja Mainzis ning 2012–2013 Lüneburgis). Peamiselt Eesti Kunstimuuseumis säilitatud teoste kogum on väga kõnekas, ehkki mõlemad mehed olid harrastuskunstnikud. Näitusel saab näha ka eksponaate Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Kirjandusmuuseumist, samuti fotosuurendusi erakogust.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee