Istuv eluviis on tänapäeva haigus – tõepoolest, tundidepikkust töölaua taga, autoroolis või teleka ees istumist ongi lausa istumishaiguseks (sitting disease) nimetatud.

Võrreldes aastatetaguse ajaga veedame me aasta aastalt järjest rohkem aega istudes. Ühelt poolt on asi mugavuses – sõidame autoga, istume diivanil telekat vaadates, kuid teisalt pole neil, kes kaheksaks tunniks kontoritooli külge aheldatud, muud valikut. Kõik see võib tasapisi kaasa tuua kilode lisandumise ja tervise halvenemise.

USA ettevõte CareerBuilder uuris 3700 kontoritöötajalt nende söömis-, treening- ja igapäevast töökäitumist, et välja selgitada, millest kontoritöötajate üleliigsed kilod ja nendega seotud tervisehädad täpsemalt tulevad ning mida nende ennetamiseks ära saaks teha.

Tundidepikkune istumine. Igati loogiline – kui ei liiguta, ei kulu ka energiat. Lisaks jäävad lihased kangeks, käsi hiireklõpsimisest tuimaks, jalad surevad. Iga poole tunni tagant tuleks leida hetk enda liigutamiseks. Et see ei ununeks, võib näiteks taimeri käima panna. Paari minuti jooksul kõnni, venita kergelt, tee randmeringe ning siruta kaela ja selga.

Töölaua ääres söömine. Sageli väidetakse, et aega on nii vähe, et seda ei ole võimalik söömisele kulutada. Püüa see aeg leida, et laua tagant püsti tõusta ja välja minna, kasvõi kööki kõndida ning oma lõuna seal süüa. Pealegi sööd arvutiekraani vaadates tõenäoliselt rohkem, sest ei pööra toidu kogusele tähelepanu, rääkimata selle maitse tundmisest ja nautimisest.

Vähekvaliteetne toit. Need, kes töölaua taga ei söö, valivad lõunastamiseks tihti töökoha lähedase söögikoha, mis ei pruugi alati kõige tervislikumaid valikuid pakkuda. Kõige ideaalsem oleks võtta kodustehtud toit kaasa ning kui võimalik, ilusa ilmaga väljas süüa. Praegu, suve lähenedes, saad päikesest D-vitamiini kauba peale.

Töö on stressirikas. Stressisööjaid on meie hulgas palju. Ebameeldiva olukorra tekkides tundub toit nagu päästerõngas. Ja kontoris on maiustusi, millega stressi "lahendada", tavaliselt piisavalt palju. Tegelikult teab ju iga stressisööja, et koogitükk probleemi ei lahenda.

Sünnipäevad ja koosviibimised. Mitmekümnepealises kollektiivis jagub igasse kuusse päris mitu sünnipäeva ning muid tähtpäevi, millega kaasneb ikka hea söök ja jook. On kasulik ära õppida, kuidas viisakalt "ei" öelda.

Treeninguvõimaluste puudumine. Osa küsitletuist tunnistas, et nad ei teeks niikuinii trenni, sest on selleks liiga laisad. Kuid märkimisväärne osa vastas, et kui töökoht toetaks sporditegemist, näiteks toetaks osaliselt spordiklubi- või ujulapääsme ostu, kasutaksid nad neid võimalusi. Niisiis, tööandjad, pange tähele! Kui tahate, et teie töötajad oleksid terved ja teeksid oma tööd hästi, aidake sellele omalt poolt kaasa. Kuid miski ei takista ka töötajaid ennast seltskonda kokku ajamast ja pärast tööd koos jooksma minna.

Tundidepikkusest istumisest tekivad sageli alaselja- ja kaelapiirkonnavalud, mida võib püüda leevendada, tehes vahepeal pause venitusteks. Kui istumisele lisada veel ebatervisliku toidu söömine ning pidev magusa ja rasvase näksimine, hakkab see kindlasti tervist mõjutama. Loomulikult on kehakaalu tõus juba iseenesest probleem, kuid see võib viia veel palju tõsisemate vaevusteni – rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja muude läänemaailmas järjest enamlevinud haiguste tekkeni. Istuv eluviis ja tüüpiline kontoritöö soodustavad neid igati. Füüsiline aktiivsus ja läbimõeldud toitumine on väheliikuvale kontoritöötajale eriti olulised.

Jaga artiklit

1 kommentaar

M
Mugavus teeb meid haigeks  /   13:36, 26. mai 2014

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis