Eesti uudised

GALERII | Superlendur: hea ilmaga lööb lendamine ikka veel adrenaliini verre! (1)

Mattias Tammet, 26. mai 2014 07:00
SUITSEV KAHURIKUUL: Kaheksakümnendatel disainitud Suhhoi Su-26, millega Jurgis Kairys lendas, suudab taluda kuni kaheteistkordset ülekoormust. Maailmas on vaid käputäis inimesi, kes lennuaparaati selle piirini jõuavad viia. Foto: MATTIAS TAMMET
Üksikutele kuumarabandustele ja veidi õnnetult maandunud langevarjuritele vaatamata möödusid nädalavahetusel Tartumaal Eesti lennundusmuuseumis peetud lennupäevad rahvamassidele põnevalt ja rõõmsalt.

Õhtuleht rääkis ühe maailma parima trikilenduriga, leeduka Jurgis Kairysega – mitmekordne maailmameister on trikilendamisega tegelnud juba 40 aastat.

Kui palav lennukis on?

Oh, nagu saunas! Näete, särk on läbimärg. Konditsioneeri loomulikult ei ole, aga kokpitis saab väikese tuulutusava lahti teha, see natuke aitab. Ma pean selleks valmis olema, et palav on. See pole mingi mäng, et kas ma suudan lennata või mitte. Minu silmis on tegu minu töökohaga.

Mis ajast te seda töökohaks peate?

Algusest peale. Või vähemalt sellest ajast, kui ma aastal 1976 Leedu kõrgpilotaažitiimiga liitusin. Aasta hiljem liitusin juba Nõukogude tiimiga ja siis hakkasin ka esinema. Eriti siis, kui ilm oli halb ja teised piloodid polnud selleks valmis. Madalad pilved või halb nähtavus? Ma püüdsin siis neid aidata, et šõu oleks ohutu.

Ja adrenaliin?

Endiselt, aga harva. Vahel eriti hea ilmaga on ikka lõbus ringi lennata, aga nii kuuma ilmaga küll mitte.

Millal te viimati millegi pärast hirmul olite?

Hirmul? Ei mäleta küll. Ma püüan endast parimat anda, aga ma püüan ühtlasi teha asju, millest ma aru saan ja mida ma oskan. Muidugi – see on etendus ja seega teen ma vahel manöövreid, mis võivad olla šokeerivad või hirmuäratavad. Aga see pole ka päris tavaline lennuk. Nii et ma teen sellega ikkagi asju, mille jaoks ta mõeldud on.

Täna lendasite Su-26ga. Kas eelistate oma Su-26-t või Su-31-t?

Mõlemad on imehead tipplennukid. Aga ma ei oska öelda, nad on mulle nagu lapsed! Muidugi on nad veidi erinevad, sest 31 on veidi uuem. Seepärast on ta ka võistluste jaoks veidi parem. Aga pealtvaatajate jaoks ei ole vahet, küsimus on detailides.

Olete 62aastane. Kui kaua te arvate, et suudate seesugust lendamist jätkata?

Oleneb lihtsalt enesetundest. Praegu olen ma veel ideaalvormis. Vähemalt kolm-neli aastat tipplendamist peaks ikka torus olema. Ja kui ma seda enam ei tee, siis leian midagi muud. Kui ma poleks lendama hakanud, oleks ma ilmselt hoopis disainer. Aga kes teab. Praegu on kas või see meeldiv, et saan pidevalt reisida. Selle aasta sees olen käinud juba Austraalias, kaks korda Uus-Meremaal, siis Poolas ja nüüd siin. Tore on. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee